1. Avaleht
  2. Ole teadlik
  3. VAATA SAADET I Oprah Winfrey ja Harvardi õppejõu Michael Pollani avameelne vestlus psühhedeelse toega teraapiate potentsiaalist
VAATA SAADET I Oprah Winfrey ja Harvardi õppejõu Michael Pollani avameelne vestlus psühhedeelse toega teraapiate potentsiaalist

VAATA SAADET I Oprah Winfrey ja Harvardi õppejõu Michael Pollani avameelne vestlus psühhedeelse toega teraapiate potentsiaalist

Viimastel aastatel on psühhedeelikumid nagu psilotsübiin, MDMA ja LSD taas tähelepanu keskpunkti tõusnud. Sel teemal vestleb oma värskes podcasti episoodis ka Oprah Winfrey, kellel on saates külas Harvardi õppejõud ja kirjanik Michael Pollan. Pollan on varasemalt uurinud psühhedeelikumide mõju nii teaduse kui ka vaimse tervise kontekstis ning tema 2018. aastal ilmunud raamat “How to Change Your Mind” tõi esile psühhedeelikumide teadusliku ja terapeutilise potentsiaali ning käivitas laialdase arutelu nende ainete potentsiaalist vaimse tervise ravis.

Pollani sõnul pöörduvad inimesed psühhedeelikumide poole paljudel erinevatel põhjustel – sageli otsitakse psühhedeelikumidest leevendust erinevatele traumadele, kuid samas püütakse nende abil kogeda ka sügavamat ühendust enda vaimsusega. “Ma ei oleks kunagi arvanud, et see teema võiks huvitada nii paljusid inimesi. Pärast raamatu ilmumist kuulsin aga teadlastelt, et just see raamat tegi psühhedeelikute uurimise taas natuke vastuvõetavamaks,” selgitab Pollan vestluses Oprah’ga.

Pärast raamatu ilmumist kuulsin teadlastelt, et just see raamat tegi psühhedeelikute uurimise taas natuke vastuvõetavamaks.

Foto: Freepik

Viimastel aastatel on teadlased hakanud taas uurima psühhedeelikumide potentsiaali depressiooni, ärevuse, sõltuvuste ja posttraumaatilise stressihäire ravis. Eriti tähelepanuväärne on Pollani sõnul olnud psühhedeelikumide mõju vähihaigetele patsientidele. “Kui ma hakkasin uurima, kuidas võiksid psühhedeelikumid aidata vähihaigeid, kes kardavad surma, rääkisin ma sel teemal kümnete raskelt haigete patsientidega. Kõik patsiendid, kes olid kasutanud psühhedeelse toega ravimeetodeid, kirjeldasid suuri muutuseid oma elukvaliteedis – nende surmahirm kadus, sest nad suutsid seda lõpuks aktsepteerida. Hirm asendus rahuga,” jagab Pollan.

Kõik patsiendid, kes olid kasutanud psühhedeelse toega ravimeetodeid, kirjeldasid suuri muutuseid oma elukvaliteedis.

1950. ja 1960. aastatel olid psühhedeelikumid osa paljulubavast teaduslikust uurimisvaldkonnast, kuid see peatati täielikult, kui Ameerikas algas uimastitevastane sõda. “Psühhedeelikumid olid 50ndatel teadlaste ja psühhiaatrite uuringute fookuses. LSD-d peeti toona imeravimiks, eriti alkoholismi ravis,” selgitab Pollan. See muutus aga pärast president Richard Nixoni otsust kuulutada psühhedeelikumid ohtlikeks aineteks ja sidudes need enda poliitiliste vaadetega.

Pärast aastatepikkust pausi on Polleni sõnul teadusuuringud tänaseks taas hoo sisse saanud ning näiteks Johns Hopkinsi Ülikoolis ja New Yorgi Mount Sinai haiglas uuritakse parasjagu psühhedeelikumide toimet traumade ja sõltuvuste ravis.

Podcastis liitus Oprah’ ja Pollaniga ka Vietnami sõjaveteran Bob Parsons, kes kannatas pärast sõjast naasmist posttraumaatilise stressihäire all ligi 50 aastat. Viimase õlekõrrena proovis Parsons psühhedeelse toega teraapiat, mis tõi mehele kauaoodatud leevenduse. “Pärast psühhedeelse toega teraapia läbimist tundsin lõpuks, et olen päriselt sõjast koju jõudnud.” kirjeldab Parsons, kelle sõnul oli tema kogemus psühhedeelikumidega elumuutev: “Olin pärast sõjast naasmist vihane ja depressiivne. Pärast teraapia läbimist oli minu naine esimeste seas, kes märkas, kui palju ma olin muutunud. Olin taas rahulikum, rõõmsam ja tundsin end lõpuks taas inimesena.”

Pärast psühhedeelse toega teraapia läbimist tundsin lõpuks, et olen päriselt sõjast koju jõudnud.

Foto: Freepik

Kuigi teadlased näevad psühhedeelikumide integreerimises vaimse tervise ravisse suurt potentsiaali, on täna takistuseks erinevad regulatsioonid. Pollani sõnul ei sobitu psühhedeelikumide toel toimuv teraapia praegusesse ravimimudelisse, sest psühhoteraapiat ja ravimeid reguleeritakse eraldi. “USA ravimiamet reguleerib vaid ravimeid, aga mitte terapeutilist protsessi. See on suur probleem, sest psühhedeelikume tuleks käsitleda kui teraapiavahendit, mitte lihtsalt ravimit,” selgitab Parsons. Samas on mõned USA osariigid, nagu näiteks Oregon ja Colorado, juba psühhedeelse toega teraapia legaliseerinud, ning huvi nende meetodite vastu vaid kasvab.

Nii Pollan kui Oprah rõhutavad, et kuigi psühhedeelikumid võivad olla abiks paljudele vaimse tervise häirete all kannatavatele patsientidele, ei ole psühhedeelikumide näol siiski tegemist imeravimiga ning need ei sobi igaühele. “Need on võimsad ained, mida ei tohiks kindlasti kasutada ilma professionaalse järelevalveta,” rõhutab Oprah.