Uued investeerimisvõimalused ja õiges suunas liikuv majandus lükkasid krüptoturule hoo sisse

Krüptoturg on 2024. aasta esimese poolega tugeva hoo sisse saanud ning see hoog ei näita veel raugemise märke. Maailma suurim krüptovara bitcoin väärtust on aasta esimese kuue kuuga märkimisväärselt tõusnud, saavutades märtsis uue rekordina kauplemishinnaks enam kui 67 000 eurot ning andes signaali, et krüptoturg on peale kaheaastast mõõnaperioodi sisenenud pulliturule.

Esimesel poolaastal mõjutasid krüptoturgu mitmed olulised sündmused ja makromajanduslike näitajate paranemine. Neist üks märkimisväärsemaid on kahtlemata bitcoini kui varaklassi kättesaadavamaks muutumine läbi esimeste bitcoini börsil kaubeldava fondi ehk ETFide heaks kiitmine, mis andis tugeva tõuke krüptomündi hinnatõusuks.

Täpsemalt kiitis USA finantsturgude järelvalveasutus (SEC) 11. jaanuaril heaks esimesed bitcoini ETFid, võimaldades nii bitcoini investeerida ka suurtel investeerimisfirmadel. Bitcoini ETFide mõju oli pea koheselt näha krüptoraha hinnas, mis sööstis märtsis enam kui 67 000 euroni, olles eelmise aasta teises pooles püsinud pidevalt 25 000 euro piirimail.

Teine oluline faktor, mis kogu krüptoturgu laiemalt mõjutas, oli makromajanduslike näitajate paranemine ja sellest tulenevalt ka USA aktsiaturu ralli. Suurimad indeksid nagu S&P 500 saavutasid aasta esimeses pooles kõigi aja kõrgemad hinnad ning kuigi krüptoturg ja aktsiaturg pole omavahel tugevas korrelatsioonis, siis traditsiooniliste varade käekõik mõjutab tahes-tahtmata ka riskantsemaid varasid nagu krüptorahad. Esimesel poolaastal kasvasid bitcoin ja etherum kiiremini kui kulla väärtus ning Nasdaqi ja S&P500 aktsiaindeksid – virtuaalvääringute hinnad kerkisid vastavalt 48% ja 50%, Nasdaq kerkis 17%, kuld 13% ja S&P 500 15%.

Kolmandaks langesid esimesed kaks tegurit kokku bitcoini iga kindla perioodi tagant toimuva pooldumisega. Nimelt on Bitcoini protokolli ehitatud mehhanism, mis umbes iga nelja aasta tagant vähendab Bitcoini kaevandamisest saadud tulude hulka poole võrra. See vähendab krüptoraha pakkumist ning on ajalooliselt mõjunud hinnale positiivselt.

Tänavune ralli krüptoturul erineb kusjuures selle poolest, et bitcoin saavutas rekordhinna mitte pärast, vaid enne pooldumist – ajalooliselt on hind tõusnud mõni aeg pärast pooldumist, aga mitte enne. Arvatavasti oli seekordse ennatliku hinnatõusu taga just palju tähelepanu saanud ETFide heakskiitmine ja makromajanduslike tegurite kokkulangevus, mis koos pooldumisega ajasidki hinna üle varasema 2021. aasta novembris saavutatud rekordhinna 69 000 dollarit.

Uued trendid krüptoturul: kõige enam on võitnud kolme sektori krüptovarad

Koos bitcoiniga on 2024. aasta esimeses pooles tugevat tootlust näidanud mitmed teised krüptovarad nagu Ethereum (ETH), Solana (SOL) ja Binance Coin (BNB). Ethereumi hind tõusis 1. juuniks 3511 euroni, tugeva soorituse tegi ka Solana võrgu münt SOL, mis tõusis aprillikuus 189 euro juurde, olles aasta algul kaubelnud alles saja euro kandis.

Samuti tegi tugeva tõusu maailma suurima krüptobörsi Binance’i oma krüptoraha BNB. Kui jaanuaris oli BNB veidi üle 200 euro, siis juunis oli see tipphetkel tõusnud 650 euroni. Head tootlust on pakkunud ka mitmed teised krüptovaluutad, kuid tasub märkida, et vanemad ja tuntud krüptovaluutad nagu näiteks Ripple (XRP) ja Cardano (ADA) on tänavu üleüldisest turusentimendist hoolimata pigem kesist tulemust näidanud.

Samuti tegi tugeva tõusu maailma suurima krüptobörsi Binance’i oma krüptoraha BNB.

Üldisest turusentimendist hoolimata on tegelikult tugevat tootlust näidanud esimeses poolaastas vaid kolm kategooriat. Nendeks on Ethereumi ja Solana ökosüsteem ning AI ja suurandmetega seotud valuutad. See näitab, et krüptoturu trendid muutuvad aastate jooksul tugevalt ning valdkonnad, mis eelmise pullituru ajal võisid hea tootluse garanteerida, ei pruugi seda enam teha.

Digivara Liidu ja Eesti krüptofirma Kriptomat ärijuht Dejan Davidovic:

Käesoleva aasta esimene pool on andnud krüptoinvestoritele palju põhjuseid rõõmustamiseks ning seda mitte vaid täna virtuaalvääringute väärtuse kasvule – krüptoturg kasvas tervikuna, see pälvis aina laiemat tähelepanu institutsionaalsetelt investoritelt ning valdkonna üleüldine käekäik muutus järjest paremaks.

Siiski näitas esimene poolaasta meile ka krüpto kui varaklassi muutlikkust. Bitcoini domineerimine jätkub ning nn altcoin season ehk teiste krüptovaluutade tippaeg pole veel kätte jõudnud. Ajalooliselt on see tähendanud, et pulliturul on veel kasvuruumi – esmalt teeb bitcoin suurima hinnaralli, seejärel suunavad investorid raha alternatiivsetesse krüptovaradesse.

Üheks huvitavaks varaklassiks on ilmnenud näiteks meemimündid (memecoins), millel pole mingit reaalset otstarvet ega tehnoloogiat, ent mille turuväärtused võivad ulatuda miljarditesse dollaritesse. Meemimüntide loomise ja kauplemise mõju on näha nii Ethereumi kui Solana võrkude soorituses, kuna kauplejatele meeldivad nende võrkude madalad teenustasud ja kiired tehinguajad.

Samuti on näha krüptoturu sõltuvust USA majanduse ja aktsiaturu käekäigust. Tugev USA majandus annab investoritele julgust rohkem riske võtta ning siin tulevad mängu nii Ameerika Ühendriikide inflatsioon kui tööhõive määr ning sellest tulenevalt ka see, mida otsustab USA föderaalreserv teha intressimäärade langetamise osas. Oma mõju on tunda ka USA presidendivalimistel, kuna olenevalt kandidaadist võib sõltuda USA suhtumine krüptosse kui varaklassi.

Täna annab makromajanduslik seis ning raha sissevoolude hulk krüptovaradesse hoogu eeldusele, et käesolev pulliturg kestab aasta teises pooles ning võib ulatuda 2025. aastasse. Kõik sõltub aga turgude arengutest, investorite meelsusest ning poliitilistest otsustest.