Üle 80% Eesti elanikest kasutab kaugbussiliiklust
Kantar Emori poolt T grupp AS-i (Tpileti) tellimusel Eestis läbi viidud uuringust selgus, et 82% elanikkonnast kasutab kaugbussiliiklust. Keskmiselt sõidetakse kaugliini bussiga 10 korda aastas.
Üle 60% Eesti elanikest kasutab kaugliinibusse vähemalt korra aastas, igakuiseid sõitjaid on elanikkonnast viiendik. „See on väga suur osakaal ning on meeldiv tõdeda, et täielikult kommertsalustel korraldatav kaugbussiliiklus on järjest populaarsem. Usume, et see on märk autokultuse vähenemisest Eestis,“ sõnas T grupp ASi juhatuse liige Ingmar Roos.
Kõige aktiivsemad kaugliinibussi kasutajad on noored vanuses 15-24 ning noorte seas on mittesõitjaid vaid 3% elanikkonnast. 50% õpilastest ja üliõpilastest sõidavad kaugliinibussiga vähemalt kord kuus. Regiooniti paiknevad sagedased bussisõitjad Tartu piirkonnas ja Lõuna-Eestis, mis on tingitud suurest õppurite osakaalust regioonis.
Eestimaa elanike arvates iseloomustavad kaugbussiliiklust eelkõige positiivsed märksõnad nagu mugav, kaasaegne, puhas, palju sihtkohti ning kiire. Inimesed, kes sõidavad kaugliinibussiga vähemalt kord aastas, annavad kõrgemaid hinnanguid võrreldes nendega, kes sõidavad kaugbussiga harvemini või ei sõida üldse. Uuringu järgi kaaluvad mittesõitjad kaugliinibussi kasutamist, kui bussid oleksid mugavamad, hinnad soodsamad ja WC oleks olemas. Roosi sõnul on kaugbussiliikluse negatiivne kuvand aastakümnete tagune müüt ning praktikas on Eesti bussiettevõtted oma teenust arendanud pakkudes mitmeid mugavusi, mida uuringus osalenud kaugbussiliikluse mittekasutajad soovisid.
Netosissetuleku (pereliikme kohta) suurenedes väheneb bussisõitude sagedus olulisel määral – kui kuni 450€ sissetulekuga elanikest sõidab bussiga igakuiselt veerand elanikkonnast, siis üle 1000€ sissetulekuga elanikest vaid 11%. Ligi viiendik kasutajatest iseloomustas kaugbussiliiklust, kui soodsat transpordiviisi. „Madalama sissetulekuga elanike suuremat osakaalu selgitab üliõpilaste suur kasutajate hulk, samas võib sellest järeldada, et kvaliteetse teenuse eest on mõistlikku piletihinda nõus maksma ka hinnatundlikum tarbija,“ lisas Roos.
Uuringu käigus küsitleti 1107 inimest vanuses 15–74 aastat ning valim on esinduslik vastavaealise elanikkonna suhtes. Uuring viidi läbi detsembris 2017. aastal veebiküsitlusena.
