TALVEKS VALMIS I Ilmad lähevad külmemaks – kuidas katuseid talve tulekuks ette valmistada?
Ilmad lähevad külmemaks, talv tuleb kiirelt peale ja tasub mõelda läbi, kuidas talve tulekuks valmistuda. Kõrgtööde ekspert ja Skyproffi tegevjuht Mihkel Nurm annab nõu, mida talvel katuste osas silmas pidada.
Selle eest, et katuselt midagi alla ei lenda, peab hoolitsema majaomanik
Kellel on midagi juba juhtunud või on napilt õnnetusest pääsetud, hoitakse üldiselt oma katused puhtad ja kui lumi tekib, tehakse puhastus. Kuid on ka majaomanikke, kes võtavad rahulikumalt ja ootavad, kuni lumi ise ära sulab.
Et rahulikult magada ja oma katuse pärast mitte muretseda, soovitab Nurm paigaldada katusele lumetõkked, suuremate katuste puhul isegi topelt.
Kui probleem on jääpurikatega, tasub pööningud ära õhutada ja panna sinna ventilatsioon, et soe välja pääseks ja purikaid vähem tekiks.
Kindlasti peaks katusel olema katusesillad ja ankurpunktid, mis võimaldavad erinevaid katusetöid kiirelt ja turvaliselt teha ning operatiivsemalt lund eemaldada.
Miks on lumi katusel ohtlik?
Nurm selgitab, et kui lumi sulab ja katused ei ole puhastatud, hakkavad paratamatult katusele kogunenud lumehunnikud tänavale kukkuma. Eriti ohustab see muidugi jalakäijaid – parimal juhul pääseb ehmatusega, aga kukkuva lume tõttu võib saada ka viga.
Ohtlikuks muutub lumi siis, kui selle koristamisega katuselt oodatakse viimase minutini. Mida kauem lumi seisab, seda tihedamaks ja raskemaks see muutub ning seda enam rõhub lumemass katusele.
Kui katusest pääseb soojus läbi, sulab lumi veeks ning voolab mööda katust alla. Katuseserval, kus katus soojust edasi ei anna, vesi uuesti külmub. Nii tekivad jäätammid ja -purikad.
Lumi sulab katuse soojades kohtades ja voolab alla, kuid ei pääse tekkinud purikate ja kuhjunud jää tõttu katuselt ära. Renni voolamise asemel jääb vesi jäätammi taha kinni. Kogunev vesi imbub pragude vahelt sisse ja võib hakata läbi katuse tilkuma.
Kaldkatused on ehitatud põhimõttel, et vesi voolab ülevalt alla. Vee kogunedes on suur võimalus, et osa sellest jookseb tuppa. Siis tekitab vesi kahjustusi siseviimistlusele ja lõhub kandvaid konstruktsioone. Päeval on katus päikese tõttu soe ja öösel külm, mistõttu tekivad külma-sula kahjustused. Vesi tungib pragudesse ja pooridesse, kus see külmudes paisub ja pressib praod suuremaks. Protsessi kordudes saavad väikestest pragudest suured.
Katuse soojuskadu põhjustab katuse vale tuulutus ja puudulik soojusisolatsioon. Mure esineb tavaliselt vanematel majadel, kus ei ole ehituse käigus sellele tähelepanu pööratud.
Mida varem eemaldada lumi ja jääpurikad, seda kiirem ja soodsam
Nurm toob välja, et kiirel reageerimisel on lumi veel kerge ja jääpurikad väikesed, seega on väiksem risk, et need kahjustavad katust. Kui koristada lumi ära kogu katuselt, ei ole hiljem uute purikate tekkimise muret.
Lund tuleks lükata regulaarselt, mitte jääda ootama sajuperioodi lõpuni või loota, et lumi ise ära sulab. Lumekihti ei tohi lasta liiga kõrgeks, kuna siis kasvab koormus katusele ning tõuseb lume mahalibisemise oht.
Ta soovitab, et kõige optimaalsem on lund lükata siis, kui see on pehme ja kohev. Sula tulles muutub lumi raskeks ja uuesti külmudes jäätub. Kõva ja jäise kihi eemaldamine katuselt on palju raskem, aeganõudvam (kallim) ja katusele ohtlikum. Viimane aeg lume eemaldamiseks on siis, kui see juba kooldub üle katuse ääre.
Kuidas katust ise puhastada?
- Riietu soojalt aga arvesta, et lume lükkamine on füüsiline töö ja sa hakkad higistama. Puuvillast ei tasu esimeseks kihiks panna, pigem näiteks meriino aluspesu.
- Jalga pane villased sokid (mitte puuvillased), kõrge säärega ja libisemiskindlad jalanõud.
- Kinnastest soovitab ta panna kõigepealt õhekesed sõrmikud ja siis sinna peale suured ja veekindlad käpikud.
- Võta kaasa lumelabidas, millel ei ole metallist äärt – see võib katust kahjustada.
- Lumelabidas peab olema nööriga enda küljes kinni kui see peaks käest libastuma.
- Jääpurikate jaoks on vaja kummihaamrit ja see peab ka nööriga kinni olema. Ära mingil juhul kirvest võta, isegi mitte tagumise otsaga tagumiseks.
- Kui on vähegi oht kukkuda, kasuta turvarakmeid. Turvarakmeid peavad olema selle töö jaoks sobivad ja hästi reguleeritavad vastavalt sinu kehaehitusele.
- Turvarakmed peavad olema turvaköie külge õigesti kinnitatud (loe rakmete juhendit).
- Turvaköis peab omakorda olema kinnitatud millegi väga tugeva külge. Kujuta ette, et sa tõmbad seda asja autoga. Kui su ankrupunkt auto tõmbamisele vastu ei pea, siis ei pea ka sinu kukkumisele.
- Suurema kaldega katuste puhul, kus toetud töö tegemiseks rakmetesse, on vaja kasutada tööpositsioneerimise rakmeid ja kaht köit. (Lisaks veel laskumisvahend ja turvavahend)
- Pane taskusse laetud mobiiltelefon, et vajadusel abi kutsuda.
- Kõrgtöid tuleb alati teha kahekesi, sest kui mida juhtub, peab kannataja kiirelt abi saama.
- Arvesta, et redelid kipuvad talvel alt ära libisema või viltu vajuma.
- Enne tööga alustamist vaata valmis kohad, kuhu lund saad lükata. Kui tegemist on läbikäidava kohaga, piira ohutsoon!
