Suvesoe on tagasi! Millega perega randa minnes arvestada?

Suvi ja puhkuste hooaeg on käes ja see tähendab, et paljud pered veedavad aega rannas. Rannapäevad on suurepärane võimalus lõõgastuda ja nautida päikest, aga lastega rannas olles on oluline olla teadlik võimalikest ohtudest, et tagada laste turvalisus ja heaolu.

Vanemad peavad lapsi alati jälgima

G4Si Stroomi rannavanema Karolin Rahamägi sõnul on kõige suurem probleem lastega see, et vanemad ei jälgi neid piisavalt. “Lapsed uitavad sageli omapäi rannas või vees ja sageli mänguhoos lihtsalt ei märka, kuidas nad vanematest nii kaugele liiguvad, et pärast tagasi ei oska pöörduda,” selgitab Rahamägi.

Lapsed uitavad sageli omapäi rannas või vees ja sageli mänguhoos lihtsalt ei märka, kuidas nad vanematest nii kaugele liiguvad, et pärast tagasi ei oska pöörduda.

Sageli on lapsed palju kiiremad kui vanemad arvavad. “Kui laps on täispuhutava madratsiga vees ja puhub maatuul, võivad lained ja tuul viia lapse kiiresti rannast kaugemale. Vesi läheb sügavaks ning see võib osutuda lapsele ohtlikuks,” lisab kogenud rannavalvur.

Eelmisel aastal toodi korduvalt lapsi ja nende madratseid paadiga poide lähedalt ära. Lained, mis lapse jaoks on kui põnev mäng, kujutavad tegelikult ilma vanema järelvalveta lapsele suurt ohtu.

Küsi lapsele rannavalvurilt käepael

Laste kadumise ennetamiseks on mitmeid meetmeid. Rannavalve pakub lastele käepaelu, kuhu kirjutatakse lapse nimi ja vanema telefoninumber. “Laste käepaelad on tasuta. Kui laps peaks minema uitama, on teda selle käepaelaga palju lihtsam taas vanemaga kokku viia,” ütleb Rahamägi.

Oluline on lapsega kokku leppida kindel mänguala, kus vanemad teda pidevalt näevad. “Lapsed peavad teadma, et kui nad rannas vanemad ära kaotavad, tuleks neil pöörduda puna-valges G4Si vormis rannavalvurite poole ja küsida abi.“

Madrats viis lapsed sügavasse vette

Rahamägi meenutab eredamat sündmust eelmisest suvest, kui ema koos nelja lapsega randa tuli. „Kolm last läksid madratsiga merele – hoolimata meie korduvatest hoiatustest emale maatuule ohu kohta. Ühel hetkel oligi see lastega madrats jõudnud juba poide juurde, kus sügavust on 1,8 meetrit. Otsustasime lapsed paadiga ohutult kaldale tuua. Lastega kaldale jõudes oli madrats saanud tuule alla ning liikunud sadamapoideni. Meie prioriteet on inimelud, mitte madratsid, kuid võimalusel toome loomulikult ka madratsid ära, et lapsed ei üritaks neile järele ujuda. Kopli lahe sadamaalas on sügavust enam kui 10 meetrit, lained on suured, tuul veelgi tugevam ning iga väiksemgi viga võib seal lõppeda kurvalt,” selgitas Rahamägi.

Rannavalvur pole lapsehoidja

Pikaaegne Stroomi rannameedik Birgit Saliste ütleb, et mõnedel lastevanematel on endiselt selline hoiak, et kui lapsevanem tuleb randa, siis saab ta lapse jälgimise vastutuse lükata rannavalvuritele. Nii see ikkagi pole ja rannavalvur tulev vanemale appi, kui ta seda vajab, aga rannavalvurid ei jõua kindlasti kõiki rannas viibivaid lapsi pidevalt jälgida.

Kiire tegutsemine ja täpne info on lapse leidmisel kriitilise tähtsusega

“Oluline on mõista, et lapse kadumisel pole vaja teda alguses ise otsida, vaid tuleks kohe rannavalvurite poole pöörduda. Iga sekund võib sellistes olukordades olla eluliselt oluline,“ selgitab Rahamägi.

Rannavalvurite poole pöördudes tuleks anda lapse 6-punktiline kirjeldus, mida rannavalvur alati selles olukorras ka küsib:

• Poiss/tüdruk
• Vanus
• Nimi
• Viimane asukoht, kus last nähti
• Kellaaeg, millal last nähti
• Lapse välimus: pikkus, juuksevärv, riietus