STAR FM I Millele peaks majaomanikuna mõtlema, kui minna ise katuselt lund alla loopima?

Star FM- hommikuprogrammi külastas kõrgtööde ekspert ja Skyproffi tegevjuht Mihkel Nurm, kes rääkis, et nii sulailmadega kui ka lumerohke talvega on oluline teada, kui palju lund võib katusel olla ja millal tuleks kutsuda vastavad inimesed appi seda alla lükkama. Ta tõdes, et kesklinna majadel, mille juures on palju liiklust, tekib juba päris väikese lumega probleem.

Nii sulailmadega kui ka lumerohke talvega on oluline teada, kui palju lund võib katusel olla ja millal tuleks kutsuda vastavad inimesed appi seda alla lükkama.

Kõrgtööde juures on olemas palju nähtamatuid riske

Mihkel lausus saates, et kui katusel on lund juba 20 sentimeetrit, võib vastavad inimesed appi kutsuda, aga suuresti sõltub see ka hoonest – iga majaomanik peaks oma hoonet ise tundma. “Meil on mõned hooned, kus lähme kohe tööle, kui lund tuleb. Aga on selliseidki maju, mille juures võib rahulikult oodata. On ka lamekatustega hoonete omanikke, kes kutsuvad alles siis, kui katusele tekib väga palju lumekoormust peale,” sõnas ta ja lisas, et eelkõige tuleks vaadata lume kogust. Näiteks kui on kaldkatus ja tuisk, siis polegi võib-olla probleemi. Aga kui üle serva paistavad juba mingisugused valged asjad, siis peaks tegelikult kiirustama. Mihkli sõnul on mõistlik seda ka ette mõelda, sest kui hakkab kiire, siis hakkab see väga paljudel ning tekib järjekord. “Meil oli juba detsembris olukordi, kus öeldi, et meil on kähku abi vaja ning pole vahet kas öösel või päeval, sest jäätükid kukuvad inimeste peale.”

Kui katusel on lund juba 20 sentimeetrit, võib vastavad inimesed appi kutsuda, aga suuresti sõltub see ka hoonest – iga majaomanik peaks oma hoonet ise tundma.

Mihkel tõi välja, et kui majaomanik mõtleb ise katuselt lund alla lükkama minna, siis kui ta läheb tegema midagi uut, siis ta ei tea seda, mida ta ei tea. Ehk on olemas risk, et majaomanik mõtleb, et saab ise hakkama, kuid tegelikult on kõrgtöödes olemas palju nähtamatuid riske. “Inimesed võavad rakmed, panevad need külge, aga nad ei oska arvestada mingisuguste nüanssidega. Kui suudetakse ennast katuseservast 2 meetrit eemal hoida, võiks öelda, et riskid on maandatud,” rääkis ta ja lisas, et tegelikkuses on aga palju neid, kes panevad selga täiesti vale asja ning kinnitavad selle valesse kohta. Kui sellisel juhul aga katuselt alla kukkuda, siis mis saab edasi? Kui kaua on aega inimesel seal rippuda, enne kui asi ohtlikuks läheb? Mihkel tõdes, et aega on umbes 15-20 minutit, siis peaks keegi juba appi tulema, sest muidu tekib rippumistrauma. “Ehk siis reaalselt veri surutakse kinni ning see ei jõua enam pähe. Mis juhtub, kui veri ei jõua pähe? Siis inimene minestab. Kui inimene looduses minestab ja kukub maha, siis veri läheb pähe. Kui aga ripud rakmetes, mis juhtub? Pea vajub longu, hingamisteed vajuvad kinni ning oled eluohtlikus seisundis,” selgitas ta.

Kui ronida kuhugi, kuhu teised ei pääse, peab sul olema võime ka ise sealt alla tulla

Lisaks sellele, et Mihkel puhastab katustelt lund, koolitab ta ka teisi ettevõtteid, kuidas kõrgustes ohutult tööd teha. Ta tõi näitena välja aknapesijad, erinevad tootmisettevõtted, kus on väga palju redeleid, tellinguid ja tõstukeid ning samuti ka politsei ja kaitsevägi, kes peavad mööda maste ja antenne ronima. Ta selgitas, et tegelikkuses räägivadki nad koolitustel sellest, et kui inimene ronib kuhugi, kuhu teised ei pääse, siis peab inimesel olema võime ka ise sealt alla tulla. “Riskid peavad olema maandatud. Natuke hilja on selle peale mõelda siis, kui juba ollakse kuhugi roninud. Päästeamet ei tule igale poole ja ei olegi mõeldud, et tuleks,” lausus ta.

Riskid peavad olema maandatud. Natuke hilja on selle peale mõelda siis, kui juba ollakse kuhugi roninud. Päästeamet ei tule igale poole ja ei olegi mõeldud, et tuleks.

Kuidas tulla toime hirmuga kõrguste ees?

Lõpetuseks jagab Mihkel kasulikku soovitust, kuidas tulla toime hirmuga kõrguste ees, kui peab kuskilt kõrgelt alla laskuma. Ta soovitab keskenduda hingamisele ning hoida fookust sellel. “Tulla tagasi keha tunnetuse juurde, kontrollida oma hingamist ja fokuseerida seda, et oled siin ja praegu – mitte mõelda liiga palju sinu ümber olevale,” annab ta nõu.

KUULA INTERVJUUD!