STAR FM I Kuidas publikut haarata ja esinemisnärv ületada? Kõnetreener Anu Tähemaa praktilised näpunäited

Anu Tähemaa, avaliku esinemise ekspert ja kõnetreener, jagas Star FM hommikuprogrammis oma kogemusi ja vaatenurki kõnekunsti maailmast. Ta selgitas, et kõnetreener on see, kelle poole pöörduvad need, kel seisab ees tähtis esinemine, olgu selleks lavale astumine, webinar või koosolek täis otsustavaid juhte.

Kõnetreener on see, kelle poole pöörduvad need, kel seisab ees tähtis esinemine, olgu selleks lavale astumine, webinar või koosolek täis otsustavaid juhte.

Anu ise on kogenud nii esinemisnärvi kui ka lavahirmu, kuid ta usub, et kindel siht ja teadlik ettevalmistus aitavad kõigil olla enesekindlad esinejad. Täna koolitab ta kõnelejaid üle maailma, jagades oma oskusi ja inspireerides kõiki, kes soovivad publikuga tõeliselt ühendust luua.

Kindel siht ja teadlik ettevalmistus aitavad kõigil olla enesekindlad esinejad.

Kes on kõnetreener ja miks on teda vaja?

Pikaajalise juhtimis-, kultuuri- ja haridusvaldkonna kogemusega Tähemaa, kes on arendanud esinejate oskusi ja treeninud nii TEDx kui Toastmastersi kõnelejaid, on loonud süsteemi nimega Corporate Maestro, mis on inspireeritud kunstidest ja etenduskunstidest. See süsteem aitab arendada esinejate oskusi ja parandada organisatsioonide sisekommunikatsiooni.

Sertifitseeritud  inspiratsioonikõneleja Anu Tähemaa tõi hommikuprogrammis välja, et kõnetreener on see, kes pakub tuge ja enesekindlust, kui esineja seisab lava või kaamera ees, sageli väriseva häälega. Ta sõnas, et esinejatel on ülioluline teada, kellele nad räägivad, mida nad räägivad ja miks nad seda teevad – kõnelejal peab olema selge eesmärk. „Ei ole mõtet minna lihtsalt voolama, kuna tänapäeval on kõigil kiire. Sõnum peab olema täpne ja sihtgrupile huvitav. Tea, mida sa räägid, kellele ja miks räägid,“ selgitas ta.

Sõnum peab olema täpne ja sihtgrupile huvitav. Tea, mida sa räägid, kellele ja miks räägid.

Tähemaa töö on aidata esinejatel seda fokuseeritust saavutada ning seda on ta rakendanud ka keerulistes olukordades, näiteks kui tema kliendil Dubais tuli esineda kõnega, mis otsustas tuhande inimese töökohtade saatuse. „Treenisin teda nii, et ta oleks enesekindel ja et tema  juhtkond kuulaks ta lõpuni ja ei võtaks oma helikopterit ja lahkuks poolepealt.“

Esinemisnärv ja selle ületamine

Tähemaa jagas saates ka seda, et kuigi tema töö on esinemisnärvi leevendamine teistel, on temalgi olnud olukordi, kus närv võtab võimust. Ta rääkis humoorikalt, kuidas ta teel Star FM-i stuudiosse vale ringi võttis, kuid lõpuks siiski õigesse kohta jõudis.

Esinemisärevuse kohta leidis ta, et see võib olla värskendav, kuid kui kogemus on juba väga suur, siis ei tohiks pabin esinemisoskust varjutada. „Kui selle aja peale närv ära ei lähe, on vale töö,“ lausus ta, lisades, et kui närv kaob, aga huvi on endiselt alles, ei ole midagi valesti. „Öeldakse, et kui enam ei ole närvi või huvi, siis peaks hakkama midagi muud tegema.“

Isiklik ja professionaalne areng läbi kogemuste

Intervjuus puudutas Tähemaa ka omaenda arengulugu. Tema esinemisoskused said proovile Ameerikas rahvusvahelises programmis „Social Change Through the Arts“. Seal tuli tutvustada ennast ja oma saavutusi teistele kogenud juhtidele ja teatrijuhtidele. Anu pidi selle kogemuse käigus õppima väärtustama oma tausta ja oskusi. See aitas tal mõista, et iga esineja peab teadma oma väärtust ning leidma üles selle unikaalse sõnumi, mida just tema suudab edasi anda. „Sa pead teadma oma väärtust – siis hakkasingi sellega tegelema. Ma pean ise eelkõige aru saama, kuidas ma ennast tutvustan, kellele ja mis seltskonnas. See läheb aga järjest lihtsamaks,“ leidis ta.

Iga esineja peab teadma oma väärtust ning leidma üles selle unikaalse sõnumi, mida just tema suudab edasi anda.

Väikeste kõnede võlu ja rahvusvahelised kogemused

Anu Tähemaa sõnul on tihti keerulisem pidada väikseid, isiklikke kõnesid lähedaste ees kui suuremaid avalikke sõnavõtte. „Inimeste ees, keda sa suuresti ei tunne, võib olla isegi lihtsam rääkida,“ selgitas ta. Isiklikud mälestused ja lähedane ajalugu teevad esinemise oma sõprade või pere ees raskemaks, sest kuulajatel võivad olla ootused ja esinejal endal lisapinge.

Isiklikud mälestused ja lähedane ajalugu teevad esinemise oma sõprade või pere ees raskemaks, sest kuulajatel võivad olla ootused ja esinejal endal lisapinge.

Tähemaa leidis saates, et kõne sisu vürtsitamiseks ei ole alati vaja nalja. Kui esinejal on loomulik huumorimeel, siis võib nalja lisamine kõnet elavdada, kuid see peab olema esineja vaatenurgast ja taktitundeline. „Kui sul see naljasoon on sees, siis palun väga, aga nali peab olema selline, mis ei solva,“ soovitas ta. Sageli kipuvad inimesed meenutama kaugeid mälestusi või pisikesi konflikte, kuid ka need saab esitada pehmelt ja sobivas meeleolus.

Kõne pikkuse kohta oli Tähemaal kindel seisukoht: „Oleks ikka tore, kui oleks kaks minutit. Aitab küll, toit jahtub ju ära.“ Ta rõhutas, et eriti pidulikel sündmustel, kus tähelepanu kipub hajuma, on lühidus oluline, et sõnum jääks kuulajatele meelde ja ei väsitaks neid.

Tähemaa pakub ka kõnekujundamise abi, et sõnavõtud oleksid lühikesed, sihitud ja publikule huvitavad. „Olen analüüsinud üle kahesaja veebinari ja sõnavõtu üle maailma ning sellest on välja koorunud kindlad mustrid,“ rääkis ta. „Oluline on see, et läbi loo, mida räägime, saavad inimesed puudutatud ja tunnevad ennast selles ära,“ lisas ta. See aitab kõnelejal saavutada kontakti publikuga ja jätta püsiva mulje.

Oluline on see, et läbi loo, mida räägime, saavad inimesed puudutatud ja tunnevad ennast selles ära.

Rahvusvaheliste kogemuste kohta rääkides tõi Tähemaa välja, et tema elu jaguneb Eesti ja Šveitsi vahel ning seetõttu puutub ta sageli kokku väga mitmekesise publikuga. Tema sõnul on Šveitsi multikultuurses keskkonnas loomulik, et suhtlemisstiil ja keel vahetuvad vastavalt seltskonnale. Nii on tema elus kasutusel mitu keelt – inglise, prantsuse, saksa ja itaalia keel. Tähemaa peab seda rikkalikuks kogemuseks, mis on aidanud tal erinevaid kultuurilisi lähenemisi paremini mõista ja publikutega tõhusamalt suhestuda.

Lugemus ja sõnavara kui edu võti

Tähemaa toonitas ka lugemuse tähtsust avalikus esinemises. Laialdane sõnavara ja kultuuriline kontekst aitavad esinejal oma mõtteid selgelt ja rikkalikult edasi anda. Tänapäeval on küll võimalik kasutada tehisintellekti tekstide koostamisel, kuid Tähemaa sõnul tuleb esinejal ise olla valmis lõpptulemust viimistleda, et kõne oleks loomulik ja mõjus. „Tehisintellekt loob tekste, aga sa pead olema spetsialisti või eksperdina valmis neid korrigeerima, sest tehisaju võtab kõik selle informatsiooni, mis temani on jõudnud ja sünteesib selle ümber. Aga sina kui spetsialist, kui inimene, pead selle ikkagi ise üle töötlema.“

Lugemus on avalikus esinemises tähtis. Laialdane sõnavara ja kultuuriline kontekst aitavad esinejal oma mõtteid selgelt ja rikkalikult edasi anda.

Erinevate publikute vajadused ja universaalsed nõuanded

Tähemaa kinnitas, et publik ja keskkond mõjutavad alati, kuidas esineja peaks oma sõnumit edasi andma. Kui ta esineb näiteks noorte, juhtide või introvertsete inimestega, kohandab ta oma esinemisstiili, et olla kuulajatele vastuvõetav. Ta soovitas ka kõigil esinejatel arvestada sihtgrupi ja olukorraga, kuna esinemine ei ole kunagi ainult kõnelemine – see on suhtlemine. Esineja peab peegeldama oma kuulajate vajadusi ja ootusi.

Lisaks mainis Tähemaa, et organisatsioonides kipuvad suhtlusstiilid põlvkondade kaupa erinema. Näiteks eelistavad nooremad töötajad sageli kirjutatud suhtlust, mis võib tähendada, et neil jääb puudu suulise esinemise kogemusest ja enesekindlusest. Ta on veendunud, et isegi nende jaoks, kes eelistavad suhtlust sõnumite teel, on võimalik leida tee avaliku kõne juurde, kui neid oskuslikult toetada.

• KUULA INTERVJUUD!

GALERII: GOODNEWS, JOOSEP INTS