SPETSIALIST ANNAB NÕU I Kuidas aidata välisspetsialistidel Eestisse integreeruda?

Elamisloa alusel töötab täna Eestis üle 8000 inimese. Swedbanki personalijuht Ülle Matt julgustab ettevõtteid välistööjõudu värbama, sest mitmekesised meeskonnad loovad ettevõttele suuremat väärtust ja soodustavad arengut.

Spetsialistidest välistöötajad ei loo väärtust üksnes ettevõtetele, vaid kogu riigile. Eelmise aasta uuring tippspetsialistina Eestis töötavate inimeste kohta näitas, et ligi 2000 inimest, kes töötavad Eestis inseneride või IT-spetsilistidena on Eesti riigile maksnud otseselt (tööjõumaksud) riigieelarvesse üle 40 miljoni euro, kaudselt aga ligi 75 miljonit eurot.

Kuigi peamised sektorid, mis täna Eestis võõrtööjõudu värbavad on info- ja side, ehitus ja tööstussektor, kasutavad võõrtööjõudu väga erinevad sektorid ja elualad Näiteks Swedbanki tulevad tööle inimesed väga spetsiifilistele erialadele, kohtadele, kus Eestist sees on väga keeruline inimesi leida: IT, andmemajadus, analüütika.

Paljude ettevõtete jaoks on välismaalaste palkamine aga seotud barjääridega. Üheks suureks barjääriks on näiteks see, et kardetakse, et väljast tulnud inimesed ei suuda Eesti eluga kohaneda ning ei jää seetõttu ka ettevõttesse pikaks ajaks väärtust looma.

Sisseelamisprogramm

Selleks, et inimene kohaneks, saab väga palju ära teha just konkreetne ettevõte ise, kes ta palkab. On erinevad koolitused, sisseelamisprogrammid ja mentorid, kelle abil inimene ühiskonda integreerida.

Välistöötajat peaksime kohtlema kui külalist, kelle eest vähemalt esimeses etapis väga läbimõeldult hoolt kanda, et ta end uues keskkonnas hästi tunneks. Meie kogemus näitab, et enamikul neist on väga suur soov ja ning valmisolek kiiresti sisse elada tahe panustama hakata.

Tõsi, ettevõtja roll külalise vastu võtmisel on esialgu heas mõttes hoida kätt ja tagada tema heaolu, aga tihtipeale võivad tööandja käed siinkohal ka lühikeseks jääda.  Täna puuduvad meil ühiskonnas terviklikult välja töötatud tugisüsteemid, mis aitaksid välisel eksperdil võimalikult kiiresti sisse elada. Õnneks on asjad aastatega aina paremuse poole liikuma hakanud.

Kui võtta kasvõi see, et firmas sees saab inimene suhelda inglise keeles, aga Eesti riigis laiemalt seda alati teha ei saa. Näiteks perearsti juurde minnes, lapsele kooli otsides või elamispinda üürides. Oluline on läbi mõelda, et ka muud tugiteenused soosiksid võõrtööjõu sisseelamist ja kohanemisprotsessi uues keskkonnas. Täna me näeme üha enam mitte üksnes üksikute spetsialistide töörännet, vaid tullakse kogu perega ja see tähendab, et koheneda tuleb aidata tervel perel.

Oleme kaotanud mitmeid tugevaid spetsialiste, sest nende abikaasad uutes oludes kohaneda ei suutnud. Eelkõige just sellepärast, et abikaasad ei lähe kutsutult konkreetsesse ettevõttesse, kus töötajate kohapeal tugistruktuure pakutakse. Antud teemas ongi väljakutseks eelkõige see, kuidas aidata sisse elada ka töötajate lähedastel, kes tulevad nendega uude riiki kaasa? Mis on lahendus?

Eestlased oma temperamenti muuta ei saa, me oleme põhjamaine rahvas, aga me saame olla sõbralikumad ja luua külalislahke keskkonna, kuhu välismaalt tulnud spetsialistid tahavad oma peredega jääda.  Koha, kus nad tunnevad ennast oodatuna ja turvaliselt.

Keeleõpe

Oluline roll on ka riigikeeleoskusel või pigem selle mitte oskamisel. Kust peaks tulema välismaalasel tahe eesti keelt õppida, mida maailmas üleüldse nii vähesed räägivad ja mis on ka keeruline omandada? Eriti veel siis, kui ta teab, et jääb siia vaid kaheks-kolmeks aastaks?

Me peaksime ise väljendama oma armastust selle maa ja keele vastu. Üks järjekordne näide, mil kinkisime välismaalt tulnud töötajale raamatud, mis rääkisid Eesti ajaloost. Ta ütles: „Mul on häbi, ma ei ela üldse kaugel sellest maast, aga ma ei teadnud selle riigi tausta ja lugu.“  Ta mõistis peale raamatute lugemist eestlaste olemust palju paremini. Ta hakkas meie maad ja rahvast armastama ning õppima eesti keelt tänu ajaloole.

Esimesed kuud on võtmetähtsusega

Esimesed kuud on välistöötaja motivatsioonile määrava tähtsusega ja mõjutavad seda, kuidas ta Eesti ühiskonda sisse sulandub. Kui välistöötaja siia jõuab, siis tal on kõrged ootused ja positiivne meelestatus eesootava suhtes. Kui seda ära ei kasutata ja kogemuse ei ole hea, siis hiljem on raskem seda motivatsiooni  tagasi saada ja võib tekkida hoopis pettumus. Just sellepärast jagan alati  meie kogemusi ja julgustan ka teisi ettevõtteid kogemusi jagama ja kuulama. Nii me saame õppida üksteise kogemustest.

Minu arvamuse kohaselt peaksime välistööjõu sisserännet võtma kui Eesti võimalust. Meil riigina on sellest üksnes võita, sest mitmekesised meeskonnad on avatumad, õpivõimelisemad ja innovatiivsemad. Üks teema on makstavad maksud, aga hoopis teine ettevõtte võimaluste laiendamine. Kui me tahame ajaga kaasas käia, siis me peame ise kohanema uute trendidega tööjõuturul ja tegema iseendast olenevalt võimalikult palju, et aidata sisserännanud töötajatel Eestis kohaneda.