Rahvastikuregistrisse lisandub tulevikus inimeste viibimiskoht
Valitsus kiitis heaks uue rahvastikuregistri seaduse, millega lisatakse rahvastikuregistrisse inimeste ametlikule elukohale ka nende viibimiskoht. Samuti lüheneb elukoha muudatusest teatamise aeg.
2019. aasta algusest jõustuva seaduse kohaselt lisatakse inimese elukoha andmete osasse ka inimese viibimiskoht – ajutine elupaik, kus inimene viibib kauem kui kolm kuud. Viibimiskoht võib olla näiteks hooldekodu, aga ka sõjavägi või kooli ühiselamu. Samuti puudutab see inimesi, kes õpivad välismaal või on välislähetuses. Viibimiskoha andmed esitavad inimese eest registrisse asutused.
Tulevikus saab inimene ise registrisse märkida ka oma lisa-aadressi, mis on kasulik juhul, kui tal on rohkem kui üks elukoht. Õiged elukoha andmed tähendavad seda, et riigil on võimalik inimestega paremini kontakti saada.
„Igal inimesel on kohustus vastutada selle eest, et tema elukoha andmed rahvastikuregistris on õiged. Nii saab riik inimesega vajadusel kiiresti ühendust. Samuti tähendavad õiged elukoha andmed seda, et kohalikud omavalitsused saavad planeerida lastele kooli- ja lasteaiakohti ja muid vajalikke teenuseid,“ selgitas siseminister Andres Anvelt.
Seaduse jõustumisel lüheneb ka elukoha andmete registrisse esitamise tähtaeg. Täna kehtiva seaduse kohaselt on inimesel kohustus oma elukoha andmeid uuendada 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest, edaspidi on see tähtaeg 14 päeva. Välisriiki elama asumisel võib inimene teate esitada kuni üks kuu enne välismaale kolimist.
Oma andmeid rahvastikuregistris saab igaüks uuendada, logides sisse riigiportaali eesti.ee või pöördudes oma kohalikku omavalitsusse.
Uus rahvastikuregistri seadus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.
