Pühadeperioodil liigub rohkem vargaid: väikesed ja tõhusad sammud, kuidas oma vara kaitsta ning vältida kutsumata külalisi

Praegusel pikal pühadeperioodil tuleb olla valvas nii koduomanikel kui ka kaupmeestel. Varas ei jäta endale soodsat võimalust kasutamata. Erinevad tähtpäevad, nagu jõulupühad, toovad igal aastal kaasa suurema varguste- ja sissetungide laine. Ühelt poolt külastavad pühade eel ja ajal inimesed kaupluseid rohkem, kuid see tähendab, et rahvahulga sees on ka rohkem pahalasi.

Foruse varavastaste kuritegude analüüs näitab, et aasta lõpus muutuvad vargad aktiivsemaks ega jäta võimalust kasutamata, kui inimesi pole kodus ja ärid on suletud.

Tänapäeval on kasutusel erinevad nutikad valvesüsteemid ja -lahendused, kuid esmalt oleme ise oma vara kaitsjad. „Statistika näitab, et sarivaraste saagiks langeb kõik, mida saab maha müüa – toidust ja alkoholist kuni elektroonika ning mänguasjadeni välja. Seega ei saa välistada, et nendest osa leiab tee ka kingikotti,“ räägib Foruse turvateenuste juht, juhatuse liige Kaimar Karuauk.

Sularaha – ära suhtu kergekäeliselt

Jõulukuul ostlevad inimesed rohkem ja sularaha liigub rohkem. Kaimar Karuauk paneb kaupmeestele südamele, et järelevalveta ei tohiks jätta ei sularaha ega väärtuslikke esemeid. Kui pühadeperioodil on ärid pikalt kinni, tuleks silme alt panna ära kõik, mis võib vitriinaknal köita tähelepanu. „Sarivargad sageli jälgivad pikema perioodi jooksul oma sihtmärki ning ei jäta sobivat juhust kasutamata. Vargus võib toimuda murdosa sekundi jooksul,“ nendib ta.

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et raha ja väärtuslike esemete panemine seifi võib olla turvaline, näitab Foruse varasemate aastate kogemus, et pikanäpumees võib seifi lahtimuukimise asemel selle hoopis kogu täiega kaasa võtta.

„Kui seif pole tugevalt kinnitatud põranda või seina külge, saab varga elu teha väga lihtsaks. Kindlasti pole kleeplint selleks tõhus vahend,“ nendib Karuauk.

Jaeketid ja turvalisus

Poevargused näitavad viimased aastad tõusutrendi. Kuigi suuremad jaeketid panustavad turvalisusele üha rohkem, ei ole vargustest puutumata jäänud pea ükski kauplus ega äri.

Hiljuti käis Forus maakondades oma kaubandusobjektidel jaekette nõustamas, kuidas suurenenud varguste ajal oma vara paremini kaitsta. Lisaks korralikule valvesüsteemile ja turvatöötajale on oluline ka oma inimeste teadlikkuse suurendamine – kuhu ja kuidas kaupa paigutada ning mida saalis jälgida.

Turvaeksperdid nägid oma ringkäigul, kuidas poodides on näiteks turvaelemendid ebakvaliteetselt paigaldatud või on kriitilistel toodetele hoopis puudu. „Me ei saa varguseid sajaprotsendiliselt ära hoida, aga vahel piisab esmapilgul väga väikestest sammudest, et oma vara kaitsta,“ kinnitab Karuauk.

Kodud turvaliseks

Pühade ajal tuleb mõelda ka oma kodu turvalisuse. Inimesed sõidavad pikemaks ajaks maale ja linnakodud jäävad tühjaks – pahalased näevad selles võimalust tegutsemiseks. Lisaks kodu turvalisusele tuleks üle vaadata ka oma panipaigad – kas see on varustatud korraliku luku või valvesüsteemiga.

Kui kodus on valvesüsteem, tuleb veenduda, et maja või korter on kindlasti valve all ja seadmed töötaksid. Sarnaselt äripindadele on soovitus panna hinnalised esemed ja tehnika silme alt ära.

„Materiaalse kahju saab asendada, kuid sellest olulisem on inimese turvatunne. Kodus või äripinnal käinud kutsumata külalised jätavad hinge ebameeldiva tunde, tekitavad hirme ja võivad jätta püsivama jälje,“ nendib Foruse juhatuse liige Kaimar Karuauk.

Kokkuvõtteks. Varguste arvu tõusust räägitakse viimasel ajal palju, aga kogemus näitab, et inimesi paneb mõtlema ja tegutsema, kui endal või tuttaval midagi juhtub. Turvateenuse pakkuja saab olla abiks, kuid oleme siiski esmalt ise oma vara kaitsjad.