PANGAJUHI SOOVITUSED I Paarina tegutsedes peaks nii kodulaen kui kodu olema mõlema partneri nimel
Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul peaksid partneriga koos kodu ostvad ja selleks laenu võtvad inimesed finantsriskide maandamiseks vormistama võimalusel nii kodu omandi kui ka laenu mõlema inimese nimele, sest muidu võib kooselu lõppemise korral üks partner ilma jääda kodust ja hullemal juhul sattuda veel ka laenulõksu.
Jonna Pechteri sõnul ilmub meedias ikka ja jälle Eesti inimeste kogemuslugusid, kus mõni paar ei ole ühise kodu rajamisel võimalikke finantsriske piisava põhjalikkusega läbi mõelnud ja kooselu lõppemisel on üks pool jäänud ilma nii varast kui hullemal juhul peab veel aastaid maksma selle soetamiseks võetud laenu.
Bigbank Eesti juhi sõnul näeb ta praktikas korduvat kaht põhilist riski sisaldavat situatsiooni. „Küllalt tihti vormistatakse kodu ostes tehing nii, et kaks inimest võtavad laenu, aga üks inimene saab vara omanikuks,“ selgitas ta. Kui inimesed ei ole abielus või neil on abielus olles valitud varalahususe režiim, siis põhimõtteliselt ei ole omanikuna registrisse kandmata inimesel õigust omandile ehk kooselu lõppedes peab ta suure tõenäosusega kaks kätt taskus ühisest kodust lahkuma. „Ainus ja prognoosimatu eduga alternatiiv on algatada kallis kohtuasi ja püüda tõestada, et vara omandati seltsingulepingu alusel. Selle eelduseks on aga ka fakt, et kogu paari ühine elu on piisava põhjalikkusega dokumenteeritud ja pidevalt korjatud tšekke ning arveid, mis tõestaks kinnisvara omanikuks mitte vormistatud inimese panuse suurust vabalt kooselanud pere elu finantseerimisse“.
Pechteri sõnul pank küll alati nõustab klienti, eriti just seda klienti, kes ei saa omandit ja selgitab talle väga põhjalikult kaasnevaid riske, kuid kliendi eest otsuseid teha ei saa.
Teine ja esmapilgul maandatud riskidega olukord on Pechteri sõnul see kui üks inimene võtab kodulaenu, aga ostetud kodu omanikuks vormistatakse mõlemad partnerid. „Kahetsusväärsel kombel võivad asjad ka selle variandi puhul laenu võtnud isiku jaoks hulluks minna kui kooselu mingil põhjusel lõppeb. Kui kliendid on abielus ja vara on ühisomandis, siis see on väiksem probleem, sest ühisomandi jagamisel saab arvesse võtta ka kohustusi,“ selgitas ta. Samas praktikas on sagedam situatsioon, kui inimesed elavad vabaabieluna koos, kirjutavad vara kaasomandisse ja laen on ainult ühe inimese nimel. „Lahku minnes on laenuta osapoolel õigus poolele varast ning laenuga osapoolel poolele. Samas ei kata poole vara eest saadud summa enamasti ära kogu laenusummat ja pahatahtlikkuse korral võib selline varajagamine minna üsna koledaks.“ Laenu võtnud inimese jaoks tekib täiendav probleem veel sel juhul, kui ta soovib laenuta osapoolelt tema osa välja osta. „Juriidiliselt on võimalik nõuda temalt 50% vara turuhinnast ilma laenu arvestamata, aga selle summa võrra kahjuks enam selle objektiga seotud kodulaenu enamasti suurendada ei saa,“ juhtis Jonna Pechter tähelepanu kodulaenude ja omandiõigusega seotud nüanssidele, mida kõik laenuga koduostu finantseerijad arvestama peaks.
