Õnnetus ei hüüa tulles: millised sümptomeid ei tohiks suusamäe õnnetuse korral eirata?
Kuigi korralik talv on lasknud Eestis end pikalt oodata, on nii mõnigi huviline endale korraks juba suusad või lumelaua alla saanud, et talvemõnusid nautida. Peagi saabub kätte talvine koolivaheaeg, mis on välismaiste suusareiside üks kõrgaegu, samuti annab ilm lootust, et talvemõnusid saab lähiajal nautida ka Eestis. Balcia tegevjuht Dace Azace annab nõu, kuidas endale õiget kindlustust valida ning milliseid sümptomeid ei tohiks kindlasti eirata, kui suusamäel õnnetus juhtub.
Ekstreemsporti sisaldavate välisreiside jaoks soovitab Azace alati enne minekut oma kindlustusandjaga konsulteerida ning vajadusel sõlmida eraldi ekstreemspordikindlustus, mis tagab, et võimalike vahejuhtumite korral on kõik riskid kaetud. Lisaks annab ekstreemspordikindlustus kaitse ka koduse suusapuhkuse ajal, näiteks Kiviõlis või Otepääl suusatades.
„Ekstreemspordiks loetakse kõrge riskiga spordialasid, nagu mägironimine, trikirattasõit, mägedes suusatamine või lumesõit, lohesurf ja veel mitmeid alasid. Kuigi mõni kindlustusselts võib suusakuurordis märgistatud radadel suusatamise riskid katta ka tavalise reisikindlustusega, on regulaarsel harrastajal mõistlik endale siiski eraldi ekstreemspordikindlustus sõlmida,“ ütles Azace. „Rahva seas käib ringi ütlus, et seni, kuni sa suudad väljasõidu korral märgistatud rajale tagasi roomata, saab ka tavalise reisikindlustusega kõik korda, aga seda ma ei soovita, sest mõningate vigastuste korral on liikumine lausa eluohtlik.“
Rahva seas käib ringi ütlus, et seni, kuni sa suudad väljasõidu korral märgistatud rajale tagasi roomata, saab ka tavalise reisikindlustusega kõik korda, aga seda ma ei soovita, sest mõningate vigastuste korral on liikumine lausa eluohtlik.
Tema sõnul tasub tähelepanu pöörata sellele, et meditsiiniabikindlustus oleks sõlmitud vähemalt 500 000 euro peale, sest välisriikide mägedes võivad meditsiiniabikulud kiirelt paisuda väga suureks. Kohalikud kulud on reeglina Eesti inimesele hoomamatult suured ning kui kannatanu abistamiseks kutsutakse järele helikopter, võibki kulu minna väga suureks.
„Lisaks võiks kindlustuspoliis sisaldada vastutus- ja õigusabikindlustust juhuks, kui suusamäel toiminud õnnetusse on kaasatud kolmandad isikud. Kokkupõrked suusamäel on üsna tavalised ning sel juhul aitab kindlustus katta ka teistele tekitatud kahju ja võimalikku õigusabi,“ lisas Azace.
Juhul, kui suusamäel on toimunud pealtnäha kergemat laadi õnnetus, ei tohiks eirata järgmisi sümptomeid:
Peavalu, pearinglus või mälukaotus
Isegi kerge peavalu võib viidata peapõrutusele. Kui sellega kaasneb oksendamine või iiveldus, võib see viidata isegi koljusisesele verejooksule. Põrutuste vältimiseks tuleb suusamäel alati kiivrit kanda, kuid kui pea saab sellest hoolimata tugeva obaduse, on mõistlik lasta end arstil kontrollida.
Kaela- või seljavalu
Valu seljas või kaelas võib viidata selgroovigastusele. Sel juhul tuleb vältida kannatanu liigutamist ning kutsuda appi meditsiiniline personal. Kannatanut võib liigutada ainult vältimatu hädaohu korral kindlast surmast päästmiseks – näiteks varisemisohtlik nõlv.
Piiratud liikumisvõime
Suusamäel oleme tavaliselt soojalt sisse pakitud ning näiteks luumurde on koheselt raske tuvastada. Neile võib viidata jäsemete piiratud liikumisvõime, valu või hoopis tuimus ja kihelus. On üsna tavaline, et suusamäel murtakse kukkumisel ja käte ette panekul ära randmeluud või suurema kokkupõrke korral roided.
Loid olek
Kui kannatanu muutub pärast õnnetust loiuks ja ei reageeri või tunneb end väga väsinuna, võib see viidata šokile. Traumaatiline verekaotusest tingitud šokk on eluohtlik ning kannatanu vajab kohe abi.
Kui näed mäel õnnetust, mine kohe ligi ning uuri, kas kannatanuga on kõik korras. Suusakuurortides on abistav personal mäe peal tavaliselt kohe olemas ning vajadusel kutsu nemad appi. Kui satud ise õnnetusse, võta esimesel võimalusel oma kindlustusandjaga ühendust ning teata tekkinud kahjust.
