Oluline teada: mis vahe on kaastaotlejal ja käendajal?
Laenu võttes seisavad inimesed teinekord vastastiku küsimusega, kas võtta see kellegagi kahepeale või kasutada käendaja abi. Mis on aga nende rollide erinevused ning mida kohustuse võtmisel silmas pidada selgitab Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
Citadele panga jaepanganduse juhi Marina Hakiaineni sõnul aetakse tihti kaastaotlejat ja käendajat sassi: “Kuigi nende kohustused on kohati sarnased, on neis ka mitmeid olulisi erinevusi ning aspekte, mida tähele panna enne kui kummagagi nõustuda.”
Kuigi nende kohustused on kohati sarnased, on neis ka mitmeid olulisi erinevusi ning aspekte, mida tähele panna enne kui kummagagi nõustuda.
Kaastaotlejatel on võrdne vastutus
Kaastaotlejaks olemine tähendab seda, et laenukohustus võetakse kahepeale. Kaastaotlejal ja põhitaotlejal on samasugune vastutus: mõlemad vastutavad kogu laenu summa tagasi maksmise eest. Samas saavad taotlejad omavahel kokku leppida, kas tasuvad laenumakset võrdselt või muud moodi, kuid mõlemad vastutavad siiski solidaarselt. “Seda varianti, et näiteks üks maksab 75 ja teine 25 protsenti ning selle tasumisel kohustused lõppevad, ei ole,” selgitas Hakiainen. Ainus erinevus on tema sõnul see, et põhitaotleja konto on seotud laenuga ning sealt tehakse laenumakseid. “Üldjuhul saavad kahekesi laenu taotleda elukaaslased või abikaasad, harvem on kaastaotlejateks teised perekonnaliikmed nagu emad ja isad, kuna kuulutakse erinevatesse leibkondadesse.”
Kaastaotlejaga võetakse enamasti kodu- või muud kinnisvaralaenu. “Kindlasti peaks kaastaotleja jälgima, et temast saaks ka kinnisvara omanik. Kui taotlejate paar peaks lahku minema, jääb kinnisvara selle omanikule, ent kohustus endiselt laenu tasuda ja selle eest vastutada mõlemale poolele,” ütles Hakiainen. Kui taotlejad soovivad lahku minna või kui üks pool enam laenu maksta mingil põhjusel ei taha, tuleks probleemidest pangale märku anda ning otsida edasist nõu juristilt.
Kindlasti peaks kaastaotleja jälgima, et temast saaks ka kinnisvara omanik.
Käendus on laenukohustus, mitte lihtsalt garantii
Käendajaks olemine aga tähendab seda, et inimene annab kellegi teise laenule tagatise: kui laenu saaja ei suuda mingil põhjusel makseid tasuda, siis teeb seda käendaja. Erinevalt kaastaotlejast on käendajal piiratud vastutus, mis on sätestatud rahalise summana käenduslepingus. Käendajaks saab olla erinevat tüüpi era- ja ettevõtte laenude, aga ka näiteks auto liisingu korral.
Käendajaks olemine aga tähendab seda, et inimene annab kellegi teise laenule tagatise: kui laenu saaja ei suuda mingil põhjusel makseid tasuda, siis teeb seda käendaja.
“Käendus ei ole lihtsalt garantii, see on rahaline kohustus, mida võetakse näiteks käendajale laenu andmisel arvesse,” tõi Hakiainen välja. “Enne kui käendajaks hakata, tuleb läbi mõelda, kas oled suuteline seda kohustust täitma, kui laenu taotlejaga midagi juhtub.” Kui laenusaaja ja käendaja kohustust täita ei suuda ja ka nende varast ei piisa kohustuste täitmiseks võib see lõppeda eraisiku pankrotiga. Iga menetlusega kaasnevad aga täiendavad kulud ja risk muutuda pikaks ajaks krediidikõlbmatuks.
Enne kui käendajaks hakata, tuleb läbi mõelda, kas oled suuteline seda kohustust täitma, kui laenu taotlejaga midagi juhtub.
Kui aga laenusaaja on mõne aasta jooksul laenu korralikult maksnud ning tema sissetulekud on suurenenud, siis on võimalik käendajat vabastada. Seda tasub teha, et enda kohustusi vähendada. “Ideaalis ongi käendajaks olemine ajutine,” ütles Hakiainen.
Mis juhul olla kaastaotleja ja millisel juhul käendaja?
Laenu saab võtta kahepeale, kõik ülejäänud inimesed, kes panustavad laenu saamisesse ja vajadusel ka selle tagasi maksmisesse, saavad seda teha käendajana.
Kui vanem tahab oma lapsel aidata soetada esimest kinnisvara, siis tasub Hakiaineni sõnul kaaluda käendajaks olemist. “Nii saab lapsevanem anda noorele inimesele rohkem vastutust ja seeläbi ka elukogemust, aga siiski olla toeks.” Kuna vähese töökogemusega noor inimene on panga silmis riskantsem klient, siis aitab lapsevanema käendus tõsta võimalust, et noorele antakse laenu.
Hakiaineni sõnul tasub vaatamata sellele, kas oled kaastaotleja või käendaja, hoida end kursis laenu tasumisega. “Käendajal on õigus kirjutada pangale ja küsida laenu tasumise seisu,” lisas Hakiainen. Samuti tasub meeles pidada, et kui laen on rohkem kui 45 päeva võlas, siis kantakse Creditinfo maksehäireregistrisse info nii põhitaotleja kui kaastaotleja kohta ning käendaja kohta siis, kui temalt on tasumist nõutud ja talle antud tasumise tähtajast on möödunud 45 päeva. “See aga võib mõjutada inimese edasisi võimalusi laenu saada. Seetõttu ongi oluline endale kaastaotleja ja käendajana teadvustada, et sul on oluline vastutus,” ütles Hakiainen.
