OLE TEADLIK I Uuringud kinnitavad: muusika mõjutab sinu keha ja meelt rohkem, kui arvad
Muusika saadab meid kõikjal – kohvikutes, spordisaalides, kaubanduskeskustes ja ööklubides. Paljude jaoks pole see lihtsalt taust, vaid igapäevaelu lahutamatu osa. Ent kas teadsid, et muusika ei mõjuta üksnes meeleolu, vaid ka sinu keha ja vaimset seisundit? Õigesti valitud helid aitavad maandada stressi, toetavad keskendumist ja soodustavad lõõgastumist.
Muusika kuulamine on enamat kui meelelahutus – see on ka tõhus viis keha ja vaimu tasakaalu saavutamiseks. Erinevad helid ja rütmid mõjutavad emotsioone, rahustavad närve ning aitavad toime tulla stressi ja ärevusega. Mõnel juhul võib muusikat pidada lausa teraapiavormiks.
Muusika kuulamine on enamat kui meelelahutus – see on ka tõhus viis keha ja vaimu tasakaalu saavutamiseks.
Klassika rahustab, džäss leevendab valu
Tundes stressi või ärevust, eritab keha kortisooli ehk stressihormooni. Kortisoolitaset on tähtis jälgida ja kontrolli all hoida, et vältida tõsiseid haiguseid, mis kaasnevad stressiga, näiteks südame- ja veresoonkonnahaigused. Uuringud on näidanud, et klassikalise muusika kuulamine aitab langetada kortisoolitaset ning tõsta indiviidi üldist heaolu. Covid-19 pandeemia ajal läbi viidud uuringu järgi leiti, et 71% inimestest, kes kuulasid isolatsioonis klassikalist muusikat, täheldasid märgatavat meeleolu paranemist.
Inimesed, kes eelistavad klassikalisele muusikale pigem džässi, võivad samuti oma tervist positiivselt mõjutada. Ühes katses täheldati, et džässi kuulamine aitas vähendada patsientide valu 21%. Samuti on leitud, et džäss soodustab veresoonte laienemist, mis parandab vereringet ja võib vähendada dementsuse, aneurüsmide või veresoonte kahjustuste riski.
Räpp ja rokk hoiavad aju teravana
Räppmuusika on tuntud oma kaasahaaravate rütmide ja tabavate riimide poolest. Lisaks keerukatele lüürilistele lahendustele kaasab räppmuusika kuulajat erilisel viisil, hoides tema aju pidevas töös. Ühe uuringu järgi on täheldatud, et räppmuusika võib stimuleerida ajus piirkondi, mis vastutavad emotsioonide, keeleoskuse ja isegi motivatsiooni eest. Seetõttu võib räppmuusika parandada mõningail juhtudel tähelepanuvõimet ja mälu.
Ühe uuringu järgi on täheldatud, et räppmuusika võib stimuleerida ajus piirkondi, mis vastutavad emotsioonide, keeleoskuse ja isegi motivatsiooni eest.
Peale selle kasutatakse tänapäeval hiphopmuusikat ka teraapias, et aidata inimestel tegeleda oma vaimse tervise muredega. Läbi loovuse ja rütmi leiavad paljud kuulajad tuge ja inspiratsiooni, mis aitab neil isiklike murede ja probleemidega paremini toime tulla.
On tõestatud, et energiline ja intensiivne rokkmuusika pakub emotsionaalset ja füüsilist kasu. Uuringud näitavad, et see võib vähendada stressitaset, tugevdada positiivseid emotsioone ja stabiliseerida meeleolu. Lisaks on rokkmuusika kuulamine seotud suurema serotoniinitootmisega, mis on elutähtis ajukeemiline ühend, mängides olulist rolli depressiooni, ärevuse ja emotsionaalse pingega võitlemisel.
Tehnika roll muusikast kasu lõikamisel
Olgugi et muusika kuulamine on võimalik tänapäeval kõiksugustest seadmetest – nutikelladest külmkappideni välja, on üheks levinumaks kuulamisviisiks siiski kõrvaklapid.
Tehnoloogiaeksperdi ja Huawei koolitusjuhi Jekaterina Mishina nõuab endale sobilike kõrvaklappide valimine tõsist eeltööd. “Enne uute kõrvaklappide soetamist tuleks läbi mõelda, mis otstarbeks klappe kasutama hakatakse. Tolmu- ja veekindlus määrab ära kõrvaklappide sportimiseks sobilikkuse ja klappide suurus tihtipeale akukestvuse,“ sõnab ta. “Samuti tasub tähelepanu pöörata helikvaliteedile ja mürasummutusele – eriti kui klappe plaanitakse kasutada linnaruumis või tööl,“ võtab Mishina jutu kokku.
