OLE TEADLIK I Kuidas end ettevõtjana pankroti eest kaitsta?
Eesti majandusel pole viimastel aastatel hästi läinud ja sellest tingituna on ka ettevõtjad sattunud sagedamini keerulistesse olukordadesse. Kuna ettevõtlus on seotud suuremate riskidega kui palgatöö ning vahel saavad teoks kardetud stsenaariumid, jagab Luminori ärikliendihaldur Marek Laane näpunäiteid, kuidas ettevõtjana keeruliste olukordadega toime tulla.
Laane sõnul on ettevõtjatele peamine oht ootamatuste ja kriiside korral kulude kasv ning vajadus täiendavate käibevahendite finantseerimiseks. Ta näitlikustas, et kui kümne töötajaga ettevõttel tekib olukord, mille puhul pool kollektiivist äkitselt haigestub ja kaheks nädalaks töölt eemale jääb, siis kaasneb ka risk, et kliendid jäävad teenindamata ning lepingud täitmata. Laane lisas, et sarnane olukord võib tekkida ka näiteks tööstusettevõttes seadme rikke või toormetarnete viibimise korral.
„Kindlasti tuleb leida viis, kuidas põhitegevusega jätkata – reeglina on keeruliste olukordade lahendamise kulu väiksem kui töö tegemata jätmine, sest sellega võivad kaasneda trahvid, ettevõtja kaotab usaldusväärsuse ja riskib klientidest ilmajäämisega,“ ütles Laane.
Kindlasti tuleb leida viis, kuidas põhitegevusega jätkata – reeglina on keeruliste olukordade lahendamise kulu väiksem kui töö tegemata jätmine.
Luminori ärikliendihalduri sõnul on keeruliste olukordade ennetamisel ja lahendamisel võtmetähtsusega riskide maandamine, mis hõlmab endas nii tegevuskava kui ka eelarvet. Ühe lahendusena saab toetuda usaldusväärsetele partneritele, kellele on vajadusel võimalik ajutiselt kliente ja lepinguid suunata. Teisalt võib kaasata ka allhankijaid või renditööjõudu, kuid sellisel juhul tuleb kindlasti ka täiendavate kuludega arvestada.
„Kui riskide maandamisega pole enne tormi saabumist tegeletud, siis korraliku säästupuhvri olemasolul leitakse tõenäoliselt siiski kiire lahendus. Kui eraisikutel soovitatakse ootamatuste tarbeks varuda kolme kuni kuue kuu sissetulek, siis ettevõtte säästupuhvri suurust on keeruline kindla reegli järgi määrata. Puhvri suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast ja ärimudelist,“ sõnas ta ning lisas, et reeglina vajavad näiteks tootmisettevõtted suuremat puhvrit kui teenuseosutajad.
Kui riskide maandamisega pole enne tormi saabumist tegeletud, siis korraliku säästupuhvri olemasolul leitakse tõenäoliselt siiski kiire lahendus.
Kui aga ettevõtjal ei ole olnud võimalik piisavas mahus vaba raha arveldus- või hoiusekontole koguda, siis saab Laane sõnul ka pank puhvri loomisel tuge pakkuda. Lahendusi mida pangal on kriitilistes olukorras pakkuda, on mitmeid ning soovitame kindlasti nõu pidada.
„Kindlam on sõlmida pangaga limiitide osas kokkulepe juba ettevaatavalt, sest siis ei pea kriisiolukorras enam aega kulutama taotlemisprotsessile ja lepingute sõlmimisele. Sellega kaasnev kulu on tõenäoliselt marginaalne võrreldes võimaliku kahjuga, mis kaasneks tellimuste ja klientide kaotamise korral,“ julgustas Laane.
