OLE TEADLIK I 5 põhjust, miks ei tasu eraelus kasutada töökoha meiliaadressi

Sageli kiputakse eri vestlusgrupppides või veebilehtedel kasutajaks registreerudes kasutama oma töökoha meiliaadressi. See võib aga tuua omajagu sekeldusi nii inimesele endale kui ka tema tööandjale.

Kuigi meiliaadressi loomine võtab tänapäeval vaid hetke, on siiski üksjagu inimesi, kes kasutavad töökoha meili ka eraelulistes tegemistes, olgu selleks siis sotsiaalmeedia konto loomine, spordiklubiga liitumine, ajalehe tellimine, vestlusgrupp lapse kooli- või lasteaiakaaslaste vanematega jne. Kuigi kogu infovoo suunamine ühele, päevast päeva kasutatavale elektronpostiaadressile võib tunduda mõistlik, siis tegelikult peaks töö- ja eraelu lahus hoidma ka meilides, soovitab Telia küberturbelahenduste insener Holger Rünkaru. Seda tasub oma töötajatele meelde tuletada kõigil tööandjatel, sest tegemist on ka turvariskiga ettevõtte andmetele ning võrkudele.

Ükski töösuhe ei kesta igavesti

Ehkki praegune töökoht võib tunduda tore, siis tuleb arvestada, et ükski töösuhe pole igavene. Ühel hetkel tuleb minna pensionile või saad teisest firmast parema pakkumise. Koos töösuhte lõppemisega kaob aga ka meiliaadress ning kogu varasem kirjavahetus. Seega on erakirjavahetust, kontode registreerimisi ja muud vajalikku teavet mõistlik juba algusest peale pidada isiklikus postkastis. Tasub ka meeles hoida, et enamik teenuseid ja sotsiaalvõrgustikke küsib registreerimisel kontaktaadressi, millele saadetakse hiljem teavituste ja uudiste kõrval ka paroolimeeldetuletusi. Kui aga töökoha meilile ligipääsu enam ei ole, on näiteks ligipääsu taastamine mõnele kontole väga keeruline.

Kas sa ikka tahad, et kõik teaksid, kus sa töötad?

Ettevõtte nimi meiliaadressis seob inimese tema töökohaga ja võib olenevalt keskkonnast, kus seda kasutatakse, olla üleliigne teave, mida jagada nii inimese enda kui ka tööandja vaatest. Näiteks kas on ikka vaja tutvumisportaalis jagada inimestele teavet oma töökoha kohta, kui nendega suhtlemisest mingil põhjusel midagi välja ei tulnud? Või mõnes foorumis langeda teiste kasutajate pahameele alla seoses sellega, et mõnele ei meeldi su tööandja või tema tegevus? Samuti võib selliselt laialt ringlev info ettevõtte töötajate kohta olla heaks stardipunktiks sihitud küberrünnetele ettevõtte vastu.

Mida rohkem inimesi, seda suurem oht turvalisusele

Eri vestlusgruppides jagatakse sageli linke ning manuseid, mille kahtlast päritolu ei oska karta, kui saatjaks on pereliige, sõber või näiteks lapse koolikaaslase ema-isa. Kuna tihti on lihtsam häkkida inimest, siis on alati võimalus, et kaasvestleja konto kaaperdatakse ning varasemalt usaldusväärse konto alt hakatakse saatma ohtlikke linke, millele pahaaimamatult klikkides võivad kurjategijad saada ligipääsu järgmise ohvri seadmele või õngitseda ligipääsuandmed.

Sinu vaated või poliitilised eelistused võivad töösuhet rikkuda

Igaüks vaatab maailma eri pilguga, mõni on oma mõtetes radikaalsem kui teine. Kui oma seisukohti väljendada töökoha meiliaadressilt, siis võib see suure tõenäosusega kahjustada nii tööandja mainet kui ka töötaja enda oma, sest need seisukohad ei pruugi ühtida ettevõtte omadega.

Kui oma seisukohti väljendada töökoha meiliaadressilt, siis võib see suure tõenäosusega kahjustada nii tööandja mainet kui ka töötaja enda oma.

Tööandja võib maksta sinu puuduliku küberhügieeni pärast kõrget hinda

Kuigi see on turvalisuse mõistes vale, luuakse liigagi sageli kontosid, kasutades kõikjal sama parooli ja tihti pole erandiks ka tööandja elektronpostiaadress. Kui mõnel sellisel pealtnäha vähetähtsal ja kehvema turvalisusega veebilehel toimub andmeleke, siis on automaatselt ohus ka ettevõte, mille e-posti aadressiga veebilehele sisse logiti. Loomulikult on ka kurjategijad antud trendist vägagi teadlikud ja hangitud kasutajanimesid-paroole proovitakse koheselt kõikvõimalikes keskkondades, mille peale osatakse tulla. Ilmselt ei soovi keegi, et küberkurjategijatele oled ukse avanud just sina.