NÕUANDED I Psühholoog selgitab, kui oluline on kodus leida aega omaette olemiseks
Värskest uuringust selgus, et enda vaimse heaolu tagamiseks on 32 protsendi Eesti inimeste jaoks kõige olulisem kodus üksi aja veetmine. Samuti leiavad ligi pooled Eesti inimesed, et parajas koguses privaatsust võimaldab neil end kodus rahulolevana ja vabalt tunda. Siiski pole see mitte alati kellegagi koos elades võimalik. Psühholoog selgitab, miks on iseendaga veedetud aeg nii oluline ja kuidas oleks võimalik seda endale rohkem lubada.
Samuti leiavad ligi pooled Eesti inimesed, et parajas koguses privaatsust võimaldab neil end kodus rahulolevana ja vabalt tunda.
“Iga-aastases IKEA uuringust “Kodune elu” selgus, et 42 protsenti Eesti inimestest naudib kodus kõige enam üksi olemist. Lähedastega ajaveetmine toob aga rahulolu 21 protsendile vastajatest. See, kuidas leida tasakaal lähedastega koosolemise ning isikliku ruumi vahel, võib osutuda parajaks väljakutseks,“ jagab IKEA sisekujundaja Anneli Saluste.
See, kuidas leida tasakaal lähedastega koosolemise ning isikliku ruumi vahel, võib osutuda parajaks väljakutseks.
Inimesed vajavad privaatsust erineval määral ning seda võib mõjutada nii inimese isiksus, kultuurinormid, praegune eluetapp kui ka varasemad kogemused. „Olulist rolli mängib ka perekondlik taust. See, millisel tasemel privaatsust on meile lapsepõlves võimaldatud, mõjutab sageli ka ootust oma täiskasvanu kodu kohta. Meie, eestlased oleme oma iseloomult küllaltki introvertsed, mis võib ka selgitada suuremat vajadust privaatsusele,“ selgitas Peaasi psühholoog Kristel Habicht-Spriit.
Olulist rolli mängib ka perekondlik taust. See, millisel tasemel privaatsust on meile lapsepõlves võimaldatud, mõjutab sageli ka ootust oma täiskasvanu kodu kohta.
Iga kodu saab luua oma privaatsusreeglid
Psühholoogi sõnul võib iga inimene vajada aeg-ajalt omaette olemise aega, et tegeleda sisekaemusega ja n-ö laadida enda emotsionaalseid akusid. „Üksi olemine võimaldab inimesel mõtiskleda iseenda emotsioonide, kogemuste, unistuste ja eesmärkide üle sügavamalt. Füüsiliselt loob privaatsus võimaluse olla oma mullis, kus üksi puhata ja lõõgastuda,” soovitab ta.
Üksi olemine võimaldab inimesel mõtiskleda iseenda emotsioonide, kogemuste, unistuste ja eesmärkide üle sügavamalt.
Rääkides laste privaatsusest, soovitab psühholoog vanematel märgata oma laste vajadusi isiklikuks ruumiks ja omaette olemiseks ning sellega arvestada. „Kuna vanemad on need, kes tõenäoliselt tunnevad oma lapsi paremini kui keegi teine, siis on neil võimalus jõudumööda luua keskkond, kus iga laps saab teostada oma loovust ja iseseisvalt enese üle mõelda,“ lisas Habicht-Spriit.
Kuna vanemad on need, kes tõenäoliselt tunnevad oma lapsi paremini kui keegi teine, siis on neil võimalus jõudumööda luua keskkond, kus iga laps saab teostada oma loovust ja iseseisvalt enese üle mõelda.
Vestlust privaatsuse vajadusest perekonnas võib alustada pereliikmete vajaduste ja soovide jagamisega, mis võimaldab leida viise, kuidas neile vastata. “Mõistlik on sõlmida üldised kokkulepped, mida ühiselt austatakse. Näiteks panna paika eraldi olemise aeg vastavalt kella- või nädalaajale või muul moel, mis pereliikmetele sobib. Lihtne „mitte segada“ silt uksel või suuline palve võib mõnikord aidata väärtustada igaühe omaette olemise aega,” jagas psühholoog nõu.
Täiskasvanute jaoks võib väikeses kodus privaatse koha leidmine viia ebatavaliste valikuteni, nagu vannituba või tualettruum, mis vaatamata sellele, et väikesed lapsed samal ajal ukse taga ootavad, võib pakkuda isegi ajutist võimalust veeta aega omaette. “Lisaks võib üksi olemine olla midagi enamat kui lihtsalt privaatses kohas ajaveetmine. Privaatse koha võib leida ka enda sees, näiteks mediteerides või vaikselt oma mõtteid koondades,” lisas Habicht-Spriit.
Jaga ruum eri osadeks
Ideaalses maailmas oleks igas kodus igal pereliikmel eraldi tuba, kuhu maailmakära ja teiste pereliikmete eest peitu pugeda. Kahjuks pole kõikides kodudes selliseid võimalusi. Sisekujundaja sõnul on aga võimalik endale privaatne ja hubane nurgake luua isegi elutuppa. “Selleks võib olla tugitool või diivaninurk, mida täiendab järi, diivanilaud või sülearvuti alus, millele saab asetada küünla ja tassi kuuma joogiga,” soovitab ta.
Sisekujundaja sõnul on aga võimalik endale privaatne ja hubane nurgake luua isegi elutuppa.
Tema sõnul saab ruumijagajatega lihtsasti ruumi tsoonideks jagada . Need võivad aidata luua tunde, et tegu on eraldatud ruumiga, võimaldades niiviisi privaatset olemist. Kena väljanägemisega vahesein, mis on valmistatud looduslikest materjalidest võib isegi ruumi hubasust lisada. “Sarnase efekti saab luua kardinatega. Need saab kinnitada lakke ja laiali tõmmata, kui on vaja privaatsust,” soovitab Saluste.
Teiseks lahenduseks, kuidas ruum tsoonideks jagada, võib olla kas jalgadel seisev või lakke kinnitatav riiulikomplekt. Avatud riiulid sobivad suurepäraselt ruumi erinevaid osi eraldama. Karbid või korvid riiulites muudavad selle vähem läbipaistvaks ja loovad kena üldmulje. Riiulites saab hoida ka raamatuid või muid armastatud esemeid.
Teiseks lahenduseks, kuidas ruum tsoonideks jagada, võib olla kas jalgadel seisev või lakke kinnitatav riiulikomplekt. Avatud riiulid sobivad suurepäraselt ruumi erinevaid osi eraldama.
Sisekujundaja jagab ka lihtsat nippi, kuidas ühiskasutatavasse ruumi lastele privaatne nurk luua. “Privaatsust on lihtne luua lisades elutuppa lastele mõeldud telk. Lisa sinna mõned padjad ja tekid, hubasuse tagamiseks patareitoitega LED-lamp ja lase lastel omaette olemist nautida. Kui lapsed magavad, on vanematel võimalus lõõgastumiseks ning selleks soovitan proovida hämarate tuledega lastetelki, panna kõrvaklapid pähe ja võtta hetk iseendaga olemiseks,“ soovitab sisekujundaja.
*Kvantitatiivse uuringu viis IKEA Groupi tellimusel läbi rahvusvaheline uurimis- ja andmeanalüütikarühm YouGov. Uuring viidi läbi igas riigis 2023. aasta maist juunini veebipaneelide kaudu. Eestis osales uuringus 1007 elanikku.
