NÕUANDED I Matkaja annab nõu: kuidas hädaolukorras toime tulla?
Suvel on parim aeg võtta matkaretk ette ja see on hea võimalus argirutriinist välja tulla, kuid vahel võivad tekkida ootamatud olukorrad. Matkaja Maiu Lünekund ja Samsung Eesti koolitusjuht Alari Pennar annavad soovitusi, kuidas ennetada ja hakkama saada hädaolukorras ning kuidas nutiseadmed võivad kogemust turvalisemaks muuta.
Lünekundi sõnul on enne matkale asumist oluline valida marsruut, mis vastab füüsilisele võimekusele. Kohe ei tasu liiga hoogu minna, vaid kogemusega kasvatada raskustaset. Eriti kui üksi minna, peab võtma rahulikult ja läbi mõtlema matkateekond enne teele asumist, et vältida ettejuhtuvaid hädaolukordi.
Kui matkarada on vastavalt tasemele valitud, on väga oluline tegeleda ettevalmistusega. „Selleks, et olla valmis erinevate hädaolukordade jaoks, peab olema tagavaravariant. Nii tunned end turvalisemalt ja mugavamalt. Kõigepealt tuleks tagada füüsilise kaardi olemasolu ning väga hea on nutitelefoni alla laadida piirkonna topograafiline kaart, mille juurdepääs on võimalik ka võrguühenduseta,“ rääkis Lünekund.
Selleks, et olla valmis erinevate hädaolukordade jaoks, peab olema tagavaravariant. Nii tunned end turvalisemalt ja mugavamalt.
Eriolukordade vältimiseks tuleks endaga kaasa võtta ka hädaabikomplekt. „See tuleks igal matkal kokku panna vastavalt teekonnale ja ilmastikuoludele. Minu hädaabikomplektis on alati kompass, vile, karamellikommid, tuletegemiseks vajalikud vahendid, termotekk ja jupp nööri,“ lisas Lünekund.
Eriolukordade vältimiseks tuleks endaga kaasa võtta ka hädaabikomplekt.
Maiu Lünekundi sõnul on hädaolukorras peamine säilitada rahu ja võtta aega mõtlemiseks, et parim lahendus leida. „Tihtipeale on esimene ehmatus hullem kui tegelik olukord, mistõttu ei tasu kohe paanikasse sattuda. Olukorra läbi mõtlemiseks tasub midagi magusat süüa, et aidata kaasa ajutööle,“ kommenteeris matkaja.
Vahel võivad aga tekkida olukorrad hoolimata korralikust ettevalmistusest, näiteks vigastused. „Sellisel juhul võiks proovida liikuda kasvõi rahulikult järgmise maja ja asulani. Kui aga liikumine on raskendatud, siis puhata ja oodata järgmist matkajat, kellelt abi küsida,“ rääkis Lünekund. „Ka mobiililevi puudumine võib looduses seigeldes ette tulla, kuid sellepärast ei ole vaja muretseda, vaid matkarajal edasi liikuda. Eestis on kõik matkarajad väga hästi märgistatud, seega pole mobiililevi matkamiseks vajalik ning võibki pakkuda just paraja sotsiaalmeedia puhkuse.“
Eestis on kõik matkarajad väga hästi märgistatud, seega pole mobiililevi matkamiseks vajalik ning võibki pakkuda just paraja sotsiaalmeedia puhkuse.
Ka nutikad seadmed võivad tulla abiks hädaolukorras. Ühelt poolt saab kasutada GPS-i erinevates nutiseadmetes. „Väga head soolomatkajate abimehed võivad olla erinevad funktsioonid nutikellades. Näiteks on uuel Samsung Galaxy Watch Ultra nutikellal uus kiirnupp, millega saab aktiveerida hädaabisignaali. Seade annab välja 86-detsibellise sireeni, mis levib 180 meetri kaugusele ning aitab päästjatel eksinut leida,“ kirjeldas Samsung Eesti koolitusjuht Alari Pennar. „Samuti on nutikellad varustatud kukkumistuvastusega, mis tähendab, et kui kell tuvastab kukkumise ning teadvuse kaotamise, siis helistab nutikell hädaabisse.“
Kindlasti on oluline eriti üksinda matkale suundudes anda lähedastele teada, millisele marsruudile minnakse ja mis kuupäevadel. „Keegi peaks alati teadma, kus sa viibid ja kui kaua,” toonistas pikaaegne matkaja Maiu Lünekund. Alari Pennar lisab, et Samsungi seadmete omanikel on võimalik kasutada ka SmartThings rakendust, kuhu saab lisada enda lähedasi või pereliikmeid, et nende asukohta telefoni, nutikella või SmartTagi abil näha.
