NÕUANDED I Kuidas võtta pensionisüsteemist maksimum?

Eesti keskmise palga ja keskmise pensioni vahel on suured käärid, mistõttu on pensionipõlves muretumaks toimetulekuks vajalik ka iseseisev kogumine. Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson tutvustab pensioniks kogumise võimalusi ning ideaalplaani.

Kuivõrd keskmine pension moodustab Eestis vaid ligi 40% meie keskmisest palgast, saab Madissoni sõnul igaüks palju ära teha, et pensionipõlves muretumat elu nautida. „Selleks, et meie palga ja pensioni suhe jõuaks rohkem Lääne-Euroopale sarnasemaks, oleks töötaval inimesel vaja säästa umbes 15–20% oma sissetulekust,“ selgitas ta.

Selleks, et meie palga ja pensioni suhe jõuaks rohkem Lääne-Euroopale sarnasemaks, oleks töötaval inimesel vaja säästa umbes 15–20% oma sissetulekust.

Teine sammas on Eestis kohustuslik alates 18. eluaastast ja alates käesolevast aastast on igal inimesel võimalik otsustada, kui suur protsent tema palgast teise sambasse koguneb. Senise 2% asemel saab määra tõsta 4%-le või 6%-le, millele riik lisab omakorda 4%. Muudatus hakkab rakenduma 2025. aastast. „Kui tõsta oma teise sambasse minev protsendimäär 6 peale, millele lisandub ka riigipoolne 4%, siis säästetakse oma palgast juba 10%, mis omakorda tähendab, et soovituslikku säästumäära arvesse võttes ollakse poolel teel,“ selgitas Madisson.

Kuna Eesti pensioni asendusmäär ehk suhe pensioni ja inimese viimase töötasu vahel on üks kehvemaid Euroopas, tasub teise samba poolt pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada. „Kui teine sammas on viidud maksimumini, tasub kindlasti mõelda ka kolmanda samba peale ning hoida järjepidevust,“ sõnas Madisson.

Kui teine sammas on viidud maksimumini, tasub kindlasti mõelda ka kolmanda samba peale ning hoida järjepidevust.

Kolmas sammas on vabatahtlik ning järjepidevalt investeerides on võimalik pensioniks kogutavat vara veelgi suurendada. Kolmandale sambale kehtiv 20%-ne tulumaksusoodustus rakendub aasta jooksul tehtud sissemaksetele, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6000 eurot. „Kel vähegi võimalik, võiks iga aasta lõpuks kolmanda samba täis laadida, et tulumaksusoodustus enda kasuks tööle panna,“ soovitas ekspert.

Sageli öeldakse, et süües kasvab isu ning see kehtib ka investeerimise kohta. Seega kui inimesel on huvi ja võimalus, siis soovitab Madisson mõelda investeerimiskonto loomise peale. Seeläbi on võimalik investeerimisega tegeleda ka n-ö pensionisüsteemist eraldiseisvalt ning oma varasid mitmekesistada. Eksperdi sõnul on kõige olulisem, et leitakse varaklass, kuhu on huvi pikaajaliselt ja järjepidevalt investeerida, sest nii jõutakse pikas plaanis parima võimaliku tulemuseni.

Kui kõiki eelmainitud võimalusi kasutada maksimaalselt, siis võib öelda, et pensionieaks kogumisel on ideaalplaan paigas. Kui ideaalplaanini pole veel jõutud, siis ei tasu heituda ning käega lüüa, vaid oluline on alustada. Tulevikuks kogumise puhul on kõige olulisem roll headel harjumustel – kogumine peab olema järjepidev ja regulaarne ning tuleb jääda endale jõukohaste protsentide ning säästusummade piiresse.

„Ajapikku, kui elukaarel või karjääriredelil edasi liigutakse, muutuvad tihtipeale suuremaks ka võimalused, sealhulgas inimese töötasu. Seetõttu tasub meeles pidada, et elustandardi säilitamiseks peaks tulevikuks säästetav summa alati moodustama koguja sissetulekust teatud protsendi, mitte kindla ja fikseeritud summa, mis aastate lõikes samasuguseks jääb,“ ütles Madisson.