NÕUANDED I Kuidas luua finantsiline seljatagune, millele võib kindel olla?
Ootamatu töökaotus, katki läinud kodumasin või haigestunud lemmikloom võib korralikult raputada närve ning tühjendada rahakotti. Selliste olukordade tarbeks soovitab Luminori investeerimistoodete ja -teenuste juht Siim Uusma panna raha kõrvale ehk tekitada omale meelerahufond, et säilitada kindlustunne ja olla ootamatusteks valmis. Samas nendib ta, et piisava summa kogumiseks tuleb hoida väga head enesedistsipliini, kuna iseendale seatud piirangutest on väga lihtne üle astuda.
Meelerahufond tähendab rahasummat, mis on paigutatud eraldi kontole ja mida hoitakse erakorraliste olukordade jaoks. See võib olla abiks näiteks ajutise töövõimetuse või töökaotuse korral või ootamatu remondikulu katmiseks. „Meelerahufond ei ole luksus, vaid hädavajalik osa igapäevasest finantsplaneerimisest. Suur hulk eestlasi elab palgapäevast palgapäevani, kuid tegelikult oleks hea end siiski võimalike ootamatuste eest kaitsta. Meelerahufond annab kindlustunde ning ressursid ootamatuteks hetkedeks,“ rõhutas Uusma.
Meelerahufond ei ole luksus, vaid hädavajalik osa igapäevasest finantsplaneerimisest.
Ideaalne meelerahufondi suurus sõltub isiklikust sissetulekust ja kohustustest. „Esialgseks eesmärgiks võiks olla vähemalt ühe kuu sissetuleku kõrvale panemine. Kui see on saavutatud, võiks liikuda edasi kolme kuu sissetuleku kogumiseni – see on juba väga tugev baas,“ sõnas Uusma. Ülemist piiri meelerahufondi puhul on keeruline määrata, sest see sõltub iga inimese reaalsest olukorrast ja igakuistest kulutustest. Paraku tõdes ekspert, et paljudel eestlastel pole isegi ühe kuu katmiseks vajalikke sääste ning sellises olukorras on murepilved ootamatuste korral kiired tekkima.
Esialgseks eesmärgiks võiks olla vähemalt ühe kuu sissetuleku kõrvale panemine. Kui see on saavutatud, võiks liikuda edasi kolme kuu sissetuleku kogumiseni – see on juba väga tugev baas.
Tihtipeale ohustavad raha kogumist emotsiooniostud ja mõtlematud kulutused. Uusma sõnul peaks meelerahufond olema piisavalt likviidne, et seda saaks vajadusel kiiresti kasutada, kuid samas ei tohiks see olla igapäevaseks kulutamiseks liiga kergesti kättesaadav. „Kui raha on pidevalt silme ees, võib tekkida kiusatus seda kulutada puhkusereisideks või impulssostudeks. Selle vältimiseks on mõistlik kasutada eraldi kontosid ehk näiteks üks meelerahufondi jaoks ja teine unistuste või planeeritud kulude katteks.“
Kui rahasumma niisama seisab võib tekkida küsimus, et miks mitte seda hoopis siis seniks investeerida. Ehkki osa meelerahufondist on võimalik hoida ka investeeringutes, hoiatab ekspert, et investeerimisega kaasnevad ka riskid, mis võivad sinna paigutatud vara mõjutada. Turgude kõikuvus tähendab, et isegi stabiilsed aktsiad võivad ootamatult langeda, nii nagu juhtus näiteks Nvidia aktsiaga jaanuarikuus, kui see langes vaid ühe päeva jooksul 17%. Seetõttu soovitab ta vältida meelerahufondi paigutamist kõrge riskiga varadesse ning eelistada madala riskiga, kiiresti ligipääsetavaid lahendusi.
Püsivus ja süsteemsus on finantseesmärkide saavutamise võtmed. „Hea oleks üles seada automaatsed ülekanded erinevatele kontodele kohe pärast palgapäeva. Nii liigub osa summast näiteks meelerahufondi, teine osa kogumiskontole ning kolmas soovi korral investeeringutesse ja saad vältida olukorda, kus palgapäeval kontole laekunud raha kiiresti ära kulutatakse,“ soovitas Luminori ekspert Siim Uusma.
Hea oleks üles seada automaatsed ülekanded erinevatele kontodele kohe pärast palgapäeva.
Ennekõike on tema sõnul oluline hoida rahaga häid suhteid. Kõige keerulisem on kogumisega algust teha, aga kui esimesed sammud on tehtud, tasub lihtsalt hoida oma süsteemil ja harjumustel silm peal. Tugev finantsvundament loob meelerahu ja annab kindlustunde ka kõige ettearvamatumates olukordades.
