NÕUANDED I Eesti inimeste rahatarkus on paranenud, kuid emotsiooniostud ohustavad eelarvet
Eestlaste rahatarkus on 10 aastaga paremuse poole liikunud, kuid siiski on finantskäitumises veel arenguruumi ja seda eriti eelarve planeerimises ja kulutuste kriitilises hindamises. Luminori investeerimistoodete ja -teenuste juhi Siim Uusma sõnul on just emotsiooniostud üks suuremaid finantsilisi komistuskive, mida tegelikult on võimalik lihtsa vaevaga vältida.
Rahandusministeeriumi tellitud rahatarkuse uuringu kohaselt hindas 2023. aastal 22% Eesti elanikest oma finantsteadmisi kõrgeks või väga kõrgeks, kusjuures kõige enesekindlamad olid oma teadmistes 20–29-aastased noored. „See on kahtlemata positiivne trend, mis näitab, et rahatarkuse õpetamine haridusasutustes kannab vilja. Samas tuleb küsida, kas teadmised kanduvad üle ka tegelikku finantskäitumisse,“ tõdes Uusma.
Kuigi finantskirjaoskus järk-järgult paraneb, jääb paljudel puudu oskusest planeerida eesmärgipäraselt oma igakuist eelarvet. Sageli ei teadvustata omale, millised on leibkonna sissetulekud ja reaalsed kulutused ning nii jääb segaseks, et kuhu see raha ikkagi kaob. Üks peamisi finantsilisi ohukohti on spontaansed emotsiooniostud, mille ajendiks on sageli sihitud reklaamid ja impulsiivne ostukäitumine.
Üks peamisi finantsilisi ohukohti on spontaansed emotsiooniostud, mille ajendiks on sageli sihitud reklaamid ja impulsiivne ostukäitumine.
„Inimesed on loomult emotsionaalsed olendid ja on täiesti normaalne, et soovitakse endale midagi meelepärast lubada. Küll aga tuleb selliste kulutustega olla ettevaatlik, sest just need ostud võivad hakata märkamatult mõjutama üldist eelarvet. Näiteks võivad pealtnäha tühised kulutused, nagu kohv bensiinijaamast või allahindluste ostud, kuu lõikes moodustada märkimisväärse summa.“
Ekspert soovitab sellise olukorra vältimiseks rakendada lihtsat meetodit: määra endale igaks nädalaks kindel summa, mida võid kasutada n-ö taskurahana. Selline iseenda juhtimine ja kulutuste reguleerimine aitab hoida emotsioonioste kontrolli all ning annab selgema pildi, kuhu raha tegelikult liigub.
Määra endale igaks nädalaks kindel summa, mida võid kasutada n-ö taskurahana.
Finantsdistsipliini juurutamine ei tähenda aga, et elu peaks elama ainult säästurežiimil. Äärmuslik kulude piiramine võib töötada lühiajaliselt, kuid pikaajaliselt pole see jätkusuutlik. „Eelarves peaks kindlasti olema koht ka meelelahutusele ja muudele tegevustele, mis pakuvad rõõmu – olgu selleks kino, raamatud või hobid. Kui need kulud on juba varakult eelarvesse planeeritud, ei teki kiusatust võtta raha muuks otstarbeks mõeldud vahenditest,“ sõnas Uusma.
Eelarves peaks kindlasti olema koht ka meelelahutusele ja muudele tegevustele, mis pakuvad rõõmu – olgu selleks kino, raamatud või hobid.
Seega võiks eksperdi sõnul igaüks oma igakuise eelarve koostamisel järgida nelja olulist sammu:
- Selgita välja sissetulekud – arvuta kokku kõik sinu leibkonna regulaarsed sissetulekud.
- Kaardista kohustuslikud kulud – tee kindlaks, kui palju kulub laenudele, kommunaalteenustele, liisingule ja muudele vältimatutele väljaminekutele.
- Planeeri säästud ja investeeringud – eralda osa sissetulekust kas meelerahufondi või panusta oma investeeringutesse.
- Määra, kuidas kasutad oma vaba raha – jaota ülejäänud summa nädalate peale, et vältida liigseid emotsioonioste ja oma kulutusi paremini jälgida.
