Nipid kodutolmuga rahu sõlmimiseks
Tolmuga võitluses ei jää inimkond ilmselt kunagi peale, sest ükskõik kui palju koristada, tolmu tekib müstilisel kombel kusagilt ikka juurde. Keskeltläbi koguneb igasse kodusse aastas umbes 20 kilogrammi tolmu, milles elavad tolmulestad võivad põhjustada terviseprobleeme ning tolmune kodu näeb loomulikult lihtsalt ka räpane välja. Sõlmi kodutolmuga parem rahu ja kasuta neid nippe.
Õnneks on maailma leiutatud tolmuimejad, mis on iga hoolsa koduomaniku ühed parimad sõbrad. Samsung Eesti tootekoolitaja German Baranov koondas nõuanded, mida kodus tolmuimejaga koristades peaks kindlasti järgima, et elamine võimalikult tolmuvabaks saada.
Kõigepealt riiulid ja kapid, siis põrandad
Koristamisel on hea järgida meetodit ülevalt alla, kuna nii on tulemus kõige parem. Esmalt tasub lapi või spetsiaalse tolmuimeja otsaga puhtaks teha riiulid, kapipealsed ja kõrgemal asetsevad pinnad ning alles siis minna põranda kallale. Vastupidisel juhul kukub tolm juba puhastatud põrandale.
“Riiuleid koristades tasub kindlasti sealt asjad enne eemaldada, muidu jääb tolm asjade ümber ja peale alles,” õpetas Baranov.
“Kapipealsete, ukseliistude äärte ja muude kõrgete pindade koristamisel tasub kasutada lapikut tolmuimeja eriotsikut, mis aitab tolmu tugevamini imeda. Kui traditsioonilise kobaka
Puhasta tolmuimejaga kardinaid
Kardinad peidavad endas rohkem tolmu kui sa arvatagi oskad. Loomulikult ei ole vaja kasutada kardinate puhastamisel tolmuimeja kõige võimsamat režiimi, sest siis võib koristamine lõppeda veelgi räpasemate kardinatega, kui neid tolmukotist otsima tuleb hakata.
“Kardinate puhastamisel sobib kasutada mööbliotsikut ning keskmist imemistugevust. Ülevalt alla harjates saab kardinad lihtsalt puhtaks. Kindlasti tuleks enne selle töö juurde asumist puhtaks teha kardinapuu pealne,” selgitas Baranov. “Tekstiilil on komme koguda endasse suuremal hulgal tolmu ning lisaks kardinatele tuleks korralikult puhastada ka vaipu – vanasti käidi neid lausa väljas kloppimas ning tänapäevalgi võiks seda võimalusel teha vähemalt korra kuus.”
Otsi tolmu peidetud nurkadest
Lihtne on sõita tolmuimejaga üle vaba põrandapinna ning eeldada, et ongi puhas, aga tegelikult peidab end kõige suurem kogus tolmu seal, kuhu silmad tavaliselt ei vaata. Diivanialune, kirjutuslaua tagune ja lastetoa mänguasjanurk vajavad kindlasti hoolsat imemist, aga ära ei tohiks unustada ka diivanipatjade aluseid ja muid peidetud kohti, kuhu prahil ja tolmulestadel on mõnus koguneda.
Kasuta õigeid vahendeid
Igaks töö õnnestumise alus on õiged töövahendid ning nende kombineerimine. Näiteks täiendab robottolmuimejat hästi käsitolmuimeja, millega saab kergelt tolmu kätte ka sealt, kuhu robot ei pääse. Tolmu pühkimiseks tuleks kindlasti kasutada mikrofiibrist tolmulappi, mille võib kergelt niiskeks teha.
“Tavaline puuvillane tolmulapp või tolmuhari keerutavad tolmu toas ringi, aga ei elimineeri seda ning lõpuks langeb tolm ikka põrandale. Mikrofiibrist lapp lukustab tolmu enda sisse,” rääkis Baranov. “Samuti võiks põrandat pärast koristamist mikrofiibrist põrandalapiga pesta ning vaipu ja muid kodutekstiile piisava sagedusega aurutada, et kindlustada tolmulestade hävinemine ning hoida kodu puhtana.”
