Negatiivsuse kallis hind
USA tööjõustatistika ameti uuringu tulemusel leiti, et USA tööstus kaotab orienteeruvalt 3 miljardit USA dollarit aastas negatiivsete veendumuste ja hoiakute tõttu töökohal (Buzzan 2001). Mõtle hetkeks sellele: mis kulu see on? Kahtlemata tuleb see paljude ettevõtete põhinäitajate kaotuste kokkuvõttena. Seega, kui tahate ignoreerida hoiakuid, siis soovitavad raamatu “Emotsionaalse intelligentsuse treening” autorid Stephen Neale, Lisa Spencer-Arnell ja Liz Wilson teha seda oma riisikotil!
Olete mõelnud, kui palju maksavad negatiivsed hoiakud teile isiklikult ja teie organisatsioonile, kus te töötate või mida juhite? Ameerika Ärijuhtimise Liidu esindaja Gary Topchik vastas sellele nii: “Lisaks sellele, et büroo muutub õnnetuks töökohaks, mõjutab töökohal valitsev negatiivsus ka ettevõtte põhinäitajaid: see mõjutab tootlikkust ja kasumimarginaale, kasvab nii kaadrivoolavus, töölt puudumine kui ka klientide rahulolematus. See muutub tohutuks äriprobleemiks.” (Buzzan, 2001). Seega, asi on ametlik: negatiivsed hoiakud nakkavad ja selle all kannatavad nii tulemuslikkus kui ka ettevõtte põhinäitajad.
Kujutage ette jalgpalliklubi, kes on jõudnud karikafinaali, mängijate karjääri ja meeskonna hooaja kulminatsiooni. Klubi mängijad seisavad rivis tunnelis, et joosta koos väljakule, nad kuulevad, nad kuulevad, kuidas nende fännid laulavad ja nad on täis energiat. Kuid meeskonna kolm liiget on väga närvilised ja pobisevad midagi lakkamatult omaette. Nende mõtlemises domineerivad sellised mõtted nagu: “Mida sa siin teed, sa ei löö kunagi väravat, karikafinaale võidavad teised” ja nende kõhus on õõnes tunne.
Nüüd kerige kiiresti mängu lõppu: mis te arvate, kas meeskond võitis? Väga suure tõenäosusega mitte. Kuidas saab meeskond, kelle mängijatel on negatiivne suhtumine, üldse võita? Teid ei üllata, kui raamatu autorid ütlevad, et võitsis vastasmeeskond. Mis sellele järgneb? Mis oli kaotuse hind tegelikult? Meeskonna enesekindlus ja uhkus hakkas murenema ning ka fännid hakkasid ostma vähem klubi kaupu, hooajapileteid jne. Kas see kõik mõjutas kasumit? Aga loomulikult, kirjutavad raamatus autorid. Kas teie investeeriks sellisesse jalgpalliklubisse? Suure tõenäosusega mitte.
Mida nad oleksid võinud teisiti teha? Esiteks, nende treener (tavaorganisatsioonis juht) oleks pidanud paremini teadma, kuidas tema mängijad ennast tunnevad ja treenima neid nii, et nad kontrolliksid oma emotsioone ja hoiakuid võimalikult hästi. Need mängijad oleks võinud enda eest võtta vastutuse ja küsida abi või analüüsida oma emotsioone ja juhtida neid mingil muul moel.
Nüüd kujutage ette sama olukord ettevõttes, mille mõnedel töötajatel on negatiivsed hoiakud. Kuidas see mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust ja kasumlikkust? Kui lähtuda sellest, et iga töötaja potentsiaalsed võimed moodustavad 100 %, aga nad kasutavad umbes 35 – 40 %, siis kui tulemuslikud on nad üksikisikutena ja kuidas see mõjutab meeskonnatööd? Nii palju negatiivseid hinnanguid mõjutav tootlikkust ja tulemuslikkust kõikidel tasanditel. Kui sellised hoiakud on ettevõttes valdavad, siis mõjutab see kahtlemata kasumit.
Seega, positiivne mõtemine pole ammu enam pelgalt “lillelaste” mängumaa, kes päriselust hoiduvad. Negatiivsusel on hind ja negatiivsuse eest ei maksa me mitte ainult halva enesetundega, vaid see maksab meile ühel päeval päriselt suure varanduse, kui me midagi ette ei võta.
Raamatusoovitus!
Raamat “Emotsionaalse intelligentsuse treening” on suunatud tipp- ja keskastme juhtidele, personalispetsialistidele, arengutreeneritele, koolitajatele ja konsultantidele ning kõigile neile, keda lihtsalt huvitab inimvõimete arendamine ja see, kuidas saaks inimestel aidata anda endast parim.
Loe kaanest kaaneni või üksikute peatükkide kaupa
Autorid seadsid eemärgiks kirjutada selline raamat, et seda saaks lugeda nii ühekorraga kaanest kaaneni kui ka üksikute peatükkide kaupa. Igasse peatükki on põimitud inspireerivaid tsitaate, õpetlikke juhtumeid, intervjuusid, harjutusi ja uuringutulemusi. See tagab, et sõltumata lugemisstiilist leiab raamatust enda jaoks just seda, mida lugeja otsib.
