Mis on tööõnne valem? 8 nõuannet paindlikumaks töökorralduseks

Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob statistikablogis välja olulisemad kohad, kuidas Statistikamet on töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Paindlikkusel on mitu tahku, mis kõik on olulised ja mida tuleb oskuslikult juhtida: ajapaindlikkus, kohapaindlikkus, vormipaindlikkus ja funktsionaalne paindlikkus. Muutunud maailm ja töötajate järjest kasvav ootus üha suuremale paindlikkusele nõuab organisatsioonidelt vajadust juhtida oma ökosüsteeme teisiti. Vajame teist pilku harjumuspärasele juhtimisele – juhtimine muutub järjest empaatilisemaks, personaalsemaks, oskuslikumaks.

Ka Statistikaamet liigub aasta-aastalt järjest suurema paindlikkuse suunas – kontorid on mitmes linnas, koos töötavad nii 22- aastane kui 90-aastane, rohkem tehakse tööd kodus kui kontoris, kokku on tõmmatud büroopinda, töötempo kasvab, ülesanded muutuvad järjest komplekssemaks ja keerulisemaks, ootused statistikale aga kasvavad.

Seetõttu on need hetkel ka Statistikaameti tööeluga seotud väljakutsed – kuidas jõuda nii noorte kui vanadeni, kuidas kasutada oma nappe vahendeid efektiivselt, kuidas luua selliseid hübriidseid, usaldavaid keskkondi, mis kaasavad inimesi nii, et nad tahaksid panustada suurde eesmärki ja et nad naudiksid meeskondi ja koostööd. Õnneks on Statistikaametis rahvas, kes räägib kaasa, pakub lahendusi ja on avatud uuele.

Statistikaametis on head tulemused toonud või toomas:

1. Praktiseeritakse üha enam individuaalset lähenemist – arvestatakse iga töötaja personaalseid vajadusi ja eelistusi töökorralduse ja karjääri planeerimisel.
2. Loobuti Tallinna büroos 40% kontoripinnast ja suunati energia- ning halduskuludelt kokku hoitud vahendid tööjõukuludesse.
3. Meeskonnatunde hoidmiseks on kõikides osakondades ja väiksemates tiimides kokkulepped, vahendid ja võimalused ühiste kontoripäevade ning koostööpäevade korraldamiseks.
4. Suhtlemiseks on mitmekülgsed ja toimivad suhtlusviisid virtuaalsetest kanalitest rokkivate meeskonnaüritusteni.
5. Kaardistatakse oma töötajate kõiki, ka igapäevatööga otseselt mitteseotud, aga statistikavaldkonnas vajalikke individuaalseid oskusi ja teadmisi – nii saab luua tugivõrgustiku ja tõsta funktsionaalset paindlikkust.
6. Mõõdetakse oma töötajate rahulolu teisiti – alates sellest sügisest kogutakse tagasisidet ainulaadset uuringumudelit ja tehnoloogiat rakendava tööriista abil, mis aitab loodetavasti tõhusamalt lahendada töötajate kaugtöö ja juhtimise probleeme ning jälgida igapäevaselt töötajate tunnetuslikku tööelu kogemust.
7. Reeded on koosolekutevabad ja mõeldud organisatsiooniliseks õppimiseks – see annab võimaluse töötajatel oma aega paindlikumalt planeerida ja olla osa suuremast, meeskondlikust õppimisest ning teadmusest.
8. Pakutakse psühholoogi abil oma töötajatele igakülgset vaimse tervise tuge.

Statistikameti 8 tööõnne nippi leiad ka statistikablogist.