Küttehooaeg on alanud: kuidas kütta madalama elektrihinnaga?
Elektri börsihinna suured kõikumised on olnud tavapärased. Eksperdid selgitavad, millised on võimalused nutikate lahenduste abil kodu madalama börsihinnaga kütta.
“Ligi 80% aastasest energiakulust meie kodudes moodustab küte ja soe tarbevesi. Enamik väikeelamute omanikke on viimasel ajal valinud omale kütteallikaks just elektril töötava soojuspumba, mis on märgatavalt säästlikum kui elektripõrandaküte või -radiaatorid,” sõnas Tarkhoone.ee tegevjuht Indrek Velthut.
Ta tõi välja, et kuna Eestis on igas kodus võimalik kasutada elektri tunnipõhist börsipaketti, on tarbimise ajatamisega võimalik kulusid kokku hoida. “Küttesüsteemi puhul tähendab see tarbimise automatiseerimist – odavamatel tundidel toimub ettekütmine, näiteks suunatakse tarbevesi boilerisse, ja kalleimal ajal piiratakse ruumide kütmist,” ütles Velthut.
Automatiseeritud juhtimisega saab kokku hoida 10-20%
Hoonete nutilahenduste eksperdi sõnul saab automatiseeritud börsijuhtimisega vähendada küttekulusid suurusjärgus 10% kuni 20% – näiteks oktoobri esimeses pooles oli Tarkhoone.ee lahenduste kasutajate näitel börsihinna ja võrgutasude kombinatsioonis keskmine kokkuhoid 19,5%. Tegelik kokkuhoid sõltub lisaks elektrihindadest suuresti ka tarbija enda harjumustest ja hoone eripäradest.
“Soojuspumpasid on võimalik automatiseerida sõltuvalt nende tüübist. Õhk-vesi ja maasoojuspumpadele saab paigaldada aruka börsimooduli, mis võtab arvesse iga järgneva päeva elektri hindasid ja koostab küttemustri vastavalt soojuspumba võimalustele ja hoone omadustele. Õhk-õhk soojuspumpadele on saadaval targad termostaadid, mis võimaldavad börsihinna alusel automaatset lülitamist,” selgitas Velthut.
Inbanki kaartide ja laenude müügijuhi Evelin Rahkema sõnul on elektri börsihinna kõikumised olnud viimasel ajal meie regioonis väga suured, mistõttu on uut küttesüsteemi soetades mõistlik valida süsteem, millel on börsijuhtimine juba olemas. “Täna pakuvad üksikud tootjad ka soojuspumpasid, millel on börsijuhtimine juba olemas, sel juhul piisab seadme võrku ühendamisest ja äpi kaudu seadistamisest,” lausus Rahkema.
Tema sõnul tasub uut küttesüsteemi soetades valida variant, mis aitaks küttearveid vähendada. “Isegi, kui nutikas õhksoojuspump osutub esmapilgul kallimaks, tasub see pikemas perspektiivis end ära,” lausus Rahkema. Ta tõi välja, et mitmed õhksoojuspumpade müüjad pakuvad ka “osta kohe, maksa hiljem” lahendusi, mis võimaldavad interssivabalt tasuda näiteks kolmes osas. Nii on võimalik näiteks vana katel või ahi uue õhksoojuspumba vastu vahetada ning seeläbi vähendada igakuiseid kulutusi ja hoida meid ümbritsevat keskkonda.
“Kellel on juba elamises otsene elektriküte ja ei plaani seda paari aasta jooksul välja vahetada, tasuks samuti börsihinna põhine juhtimine automatiseerida,” selgitas Tarkhoone.ee ekspert. Ta tõi välja, et selleks on levinuimad n-ö targad põrandakütte termostaadid, mis paigaldatakse vana termostaadi asemele. Väiksemaid, otse pistikupesasse ühendatavaid tarbijaid saab muuta säästlikumaks nutipistikuga.
“Küttesüsteemi automatiseerimisel tasub arvestada mõnesaja eurose väljaminekuga sõltuvalt seadmetest ja keerukusest. Mõnede toodete puhul rakendub ka kuutasu. Võib eeldada, et enamik lahendusi tasub ennast pooleteist kuni nelja aasta jooksul ära, kuid tasuvuse pikkus sõltub suuresti nii hoonest kui tulevaste aastate energiaturust,” lisas Velthut.
