Kuidas teenida lisaraha kodu väljaüürimisega?

Suvised suurüritused toovad linna tavapärasest rohkem inimesi ja annavad kinnisvaraomanikule võimaluse teenida lisaraha oma kodu väljaüürimisega. Mida jälgida, kui üürile antav kodu on ostetud laenuga ning kuidas tagada endale sujuv lisateenistus, selgitas Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Vahendusplatvormide kaudu majutuse pakkumisest on saanud aktiivne ettevõtluse vorm ja ka osad kinnisvarainvestorid keskenduvad lühiajalise üüriteenuse pakkumisele. Suvi pakub võimalust aga ka neile, kes igapäevaselt üüriäriga ei tegele, kuid soovivad teenida kodu üürileandmisega lisaraha suuremate kontsertide, festivalide või spordiürituste ajal. Eriti on vajadust kodumajutuse järgi tunda väiksemates linnades ja asulates, kui toimub kord aasta suursündmus, mida tavapärane majutusturg ei suuda katta. Nii võivad Ameerika autod Haapsalus, muusikafestival Pärnus, Stingi kontsert Tartus või Rally Estonia Lõuna-Eestis tekitada tavapärasest tunduvalt suurema nõudluse, mis tõstab ka majutuse hinda.

Kui kinnisvara pole ostetud spetsiaalselt välja üürimiseks, vaid oma koduks, siis on mitu nüanssi, millele peaks tähelepanu pöörama.

Kas panka peab üürile andmisest teavitama?

Kui kodu on soetatud laenuga, siis eeldab igasugune väljaüürimine reeglina ka nõusolekut hüpoteegipidajalt ehk pangalt. Selleks peab esitama pangale avalduse, milles teavitatakse plaanist oma kodu välja üürida. Enne vastuse andmist võib pank küsida lisateavet üüriplaanide kohta. Nõusoleku saamine on vajalik, sest väljaüüritava kodu puhul on tegemist laenu tagatisvaraga, mis peab säilima heas korras ning mille eest vastutab kodu omanik.

Kui kodu on soetatud laenuga, siis eeldab igasugune väljaüürimine reeglina ka nõusolekut hüpoteegipidajalt ehk pangalt.

Tuleb arvesse võtta, et mõningatel juhtudel võib pank nõuda laenulepingu tingimuste muutmist, kui nähakse suuremaid riske. Näiteks võib tõusta intressimäär või tekkida täiendava tagatise seadmise kohustus. Ilma nõusolekuta üürile andmise eest on pangal võimalik määrata ka leppetrahve, mistõttu on koduomaniku vaatest oluline, et pank oleks üürile andmisest teadlik.

Üle tuleb vaadata ka oma kodukindlustuse poliis, et näha, kas üürile andmine seda kuidagi mõjutab. Tavapärane kodukindlustus ei  kata  riske, mis võivad kaasneda kinnisvara väljaüürimisega. Näiteks võib tekkida üürniku hooletusest veekahjustusi, tuleohtlikke olukordi või kahjustusi üle käte läinud pidudega.

Üürile andmiseks ei pea looma eraldi ettevõtet

Kui pangalt on saadud nõusolek, et kodu võib üürile anda, siis tuleb otsustada, kas anda kodu üürile eraisikuna või ettevõtte alt. Kui kodu üüritakse välja vaid mõned üksikud korrad aastas, siis pole selleks eraldi ettevõtte tegemine mõistlik, kuna nii ettevõtte asutamise kui käigus hoidmisega kaasnevad kulud koos aruandluskohustusega. Küll aga võib kasutada üürile andmiseks mõnda varem loodud ettevõtet, mis tegutseb teises valdkonnas.

Kõige lihtsam on oma kodu üürile anda eraisikuna, mis tähendab aga seda, et teenitud tulu tuleb maksuametile deklareerida ning tasuda tulumaks. Üüritulu peab eraisik ise deklaratsioonil kajastama, aga osad majutusteenust vahendavad portaalid pakuvad ka võimalust automaatseks andmete edastamiseks. Sarnaselt palgale ja muudele täiendavatele sissetulekutele tuleb käesoleva aasta tulud panna kirja järgmise aasta alguses esitatavale deklaratsioonile.

Eraisikuna kodu välja üürimise eelis on see, et peale tulumaksu mahaarvamist saab kontole jääva raha kohe kasutusele võtta. Näiteks võib selle suunata kodulaenu maksete tasumiseks, koguda reisifondi või muudeks säästudeks.

Kus anda teada, et kodu on üürile pakkuda?

Selleks, et kodu saaks üldse üürile anda, peavad inimesed sellisest võimalusest teadma. Enamasti leitakse majutust läbi paari suurema portaali nagu Airbnb või Booking. Nendest kahest pakub Airbnb võimalust ka külalisi arvustada – nii on näha, kas potentsiaalne külaline on viisakas ja korda armastav. Eraldi platvormide kasutamise eeliseks on ka läbimõeldud lahendused ja klienditugi, mis on eriti oluline alustavatele üürileandjatele.

Kui eesmärk pole pikemaajalisem üüriäri, vaid kasutada ära üksikuid populaarseid sündmusi, siis võib olla heaks teavituskanaliks sotsiaalmeedia. Kodu üürile andmisest saab teada anda tuttavatele läbi isikliku sotsiaalmeediakonto, aga ka näiteks ürituse Facebooki lehe kaudu, kus osalejad infot otsivad ning ka majutusvõimalustel silma peal hoiavad. Samuti võib infot jagada piirkondlikes sotsiaalmeediagruppides – piisab, kui panna otsingusse soovitud asukoht ja märksõna „majutus“.

Kui eesmärk pole pikemaajalisem üüriäri, vaid kasutada ära üksikuid populaarseid sündmusi, siis võib olla heaks teavituskanaliks sotsiaalmeedia.

Isiklikud asjad pane võimalusel eest ära

Kui üürihuvilised juba tekkinud, tuleks mõelda, mida teha oma isiklike asjadega. Kui külalised pole just head tuttavad, siis ära tasuks panna nii hinnalisemad esemed kui ka isiklikud esemed ja fotod. Asjade hoiustamiseks võib kasutada näiteks lukustatavat kappi või panipaika.

Selleks, et näha, millal tasub kodu üürile anda, tuleks vaadata kohalike sündmuste kalendrit ja heita pilk majutuse pakkumistele. Kui kõik klapib, siis on kodu väljaüürimise näol tegemist hea võimalusega lisatulu teenimiseks.