PÄÄSTEAMETI JUHISED I Kuidas olla valmis võimalikuks kriisiks ja selles hästi hakkama saada?

Kriisi korral on väga oluline, et oleksid selleks hästi valmistunud − kodused varud on olemas ja kriisiolukordade võimalikud tegevusplaanid lähedastega läbi arutatud. Seda muu hulgas põhjusel, et vaid nii jõuab kriisiolukorras abi õigel ajal ka nendeni, kes end ise aidata ei saa. Turvalisus ja ohutus algavad sinust endast.

GoodNews avaldab päästeameti koostatud käitumisjuhised, mis aitavad sul erinevates kriisiolukordades toime tulla.

Kriisi ajal on rollid jaotatud: 

• Kohalike omavalitsuste ülesanne on kanda hoolt, et veevärk, kanalisatsioon ja kaugküte toimiksid ning oleks võimalik kasutada kohalikke teid. Lisaks toetatakse inimesi erinevate sotsiaalteenuste kaudu.
• Riigi ülesanne on tagada elektri, side, toiduja esmatarbekaupade, kütuse ning sularaha kättesaadavus.
• Elaniku ülesanne on teha kõik endast olenev, et igas olukorras hakkama saada.

Kriisi algus 

Kriisi alguses võtab asjade ümberkorraldamine aega ja nii on oluline, et sa suudaksid perega ootamatult muutunud olukorras vähemalt nädala hakkama saada. Selleks toimi järgmiselt:

• Varu koju oma pere jaoks piisav kogus joogivett, ravimeid ja toitu. Toitu varudes soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ja mis ei rikne liiga kiiresti.
• Mõtle läbi, kas Sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada, ja lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate. Arvesta seejuures, et kriisi korral ei pruugi tavapärased sidevahendid toimida.
• Koosta loetelu naabri, kogukonna olulisimate isikute ning omavalitsuse ja riigi asjaomastest kontaktandmetest, et saaksid kriisi ajal kiiresti ja tõhusalt tegutseda.

Kuidas olla valmis võimalikuks kriisiks ja selles hästi hakkama saada?

Mõtle läbi kõige tõenäolisemad stsenaariumid,

• kodus ei tule kraanist vett ning kanalisatsioon ei toimi,
• küte ei tööta,
• toiduainete säilitamine on keeruline,
• puuduvad mobiil- ja andmeside ning internet,
• kaardiga ei ole võimalik tasuda,
• poest ei ole võimalik osta toitu ega muud vajalikku,
• apteegist ei saa ravimeid,
• autosse ei saa kütust tankida.

Hinda oma kodu valmisolekut 

Tee endale selgeks:

• kuidas jagunevad ühistu või asumi ja Sinu kui elaniku rollid,
• millised on Sinu võimalused kriisiks valmistuda,
• kuidas on Sinu naabrid kriisiks valmis.

Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:

• millal ja kuidas abi kutsuda;
• kus asuvad olulisimad vahendid, mida võib kriisiolukorras vaja minna;
• kuidas vajaduse korral vett või gaasi kinni keerata ja elekter välja lülitada;
• millised peaksid olema kodused varud;
• kuhu saate oma lähedastega ohu korral ajutiselt minna (näiteks maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde);
• millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ehk evakueeruda;
• millistes olukordades on ohutum jääda koju;
• mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta;
• kuidas hoolitseda erinevates kriisiolukordades oma kodulooma(de) eest.

Kuidas saada hakkama ilma igapäevaste mugavusteta? 

Kui sul ei ole elektrit 

Paljud seadmed kodus tarbivad elektrit. Enamasti sõltuvad sellest ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Elektritoitel töötavad ka fonolukud, väravad, valve- ja hoiatussüsteemid ning paljud teised majapidamises olulised seadmed. Mis saab siis, kui elekter kaob pikemaks ajaks? Sel juhul oleme tõeliselt keerukas olukorras. Seega on oluline nüüd ja kohe läbi mõelda, missugused on elektrikatkestuste tagajärjed sinu kodus ja millised on sel juhul sinu alternatiivsed võimalused.

Käitumisjuhised:

• Hoolitse selle eest, et saaksid tavapäraselt elektri abil töötavaid uksi ja väravaid avada ka mehaaniliselt. Hoia võtmeid kindlas kohas, et need vajaduse korral kiiresti üles leida.
• Ühenda valve- ja hoiatussüsteemid katkematu toiteallika ehk UPSseadmega.
• Veendu, et Sinu majapidamises oleks igal korrusel vähemalt üks akutoitel töötav suitsuandur.
• Kui oled elektrikatkestuse tõttu lifti kinni jäänud, siis järgi liftiseinal
• olevaid juhiseid.
• Võimaluse korral soeta ja paigalda elektrigeneraator.
• Kasuta päikese- või tuuleenergiasüsteeme.

Kui sul puudub küte 

Kuidas tulla toime siis, kui küte lakkab töötamast? Kas kodu küte sõltub elektrist, maagaasist, vedelkütusest või keskküttest? Missuguseid alternatiivseid küttelahendusi vajad? Neile küsimustele tasub enda jaoks kohe vastused leida − seejuures arvestades, et ka kaasnevad ohud ja riskid oleksid läbi mõeldud ja maandatud.

Käitumisjuhised:

• Kodus võiks olla vähemalt üks elektrist sõltumatu kütteseade, mida saab ohutult kasutada ka siseruumides, näiteks tavaline või gaasikamin, puuküttega ahi või pliit. Samuti sobib generaatoriga töötav elektriradiaator, soojapuhur, soojuspump vms.
• Keskkütte puhul selgita välja, kas piirkonna kaugküttesüsteem jätkab tööd ka elektrikatkestuse korral.
• Kui kütad gaasiga, siis uuri teenuseosutajalt või korteriühistult, kuidas on Sinu kodukandis tagatud katkematu gaasivarustus.
• Kontrolli oma gaasiseadmete, näiteks pliidi või boileri kasutusjuhendist, kas ja kuidas saab neid kasutada ka vedelgaasiballooniga. Samas ära unusta, et ballooni võib ühendada üksnes pädevustunnistusega spetsialist.
• Kui kütad gaasiga, lase spetsialistil teha valmis turvalised ühendused ja lisa kodustesse varudesse väike vedelgaasiballoon.
• Hoolitse selle eest, et Sul oleks piisav küttematerjali varu vähemalt nädalaks.

Kui elad kortermajas, hinda koos korteriühistuga, kas majas saab
kasutada ka alternatiivseid kütteseadmeid. Küttesüsteemi vale kasutamine võib tuua kaasa elektrikatkestuse või tuleohu. Seega arvesta küttesüsteemi kasutades alati ka tuleohutusega.

Kui sul pole vett ja kanalisatsioon ei tööta 

Kraani- või kaevuvee puudumine mõjutab oluliselt kogu igapäevast elu. Kui pole veevaru, muutuvad kohe raskeks nii janu kustutamine, söögi tegemine kui ka enese ja nõude pesemine. Õnneks on joogivett lihtne varuda ja see säilib üsna kaua. Arvestada tuleb ka sellega, et kui kanalisatsioon ei tööta, ei saa tavapäraselt kasutada tualettruumi.

Käitumisjuhised:

• Hinda, millised probleemid tekivad Sinu kodus, kui vett ei ole.
• Kui Sul ei ole veekatkestuse korral teisi puhta vee saamise võimalusi, hoia kodus ühe nädala joogiveevaru. Kindlasti jälgi selle säilivusaega.
• Kui sõltud ühisveevärgist, uuri teenuseosutaja, korteriühistu või kohaliku omavalitsuse kaudu, kuidas on kriisi ajal tagatud elanike veevarustus.
• Hoolitse selle eest, et saaksid vajadusel vett ka alternatiivsest veevõtukohast, nagu allikas, looduslik veekogu või kaev. Kodus võiksid olla varuks anumad, millega vajaduse korral vett tuua ja säilitada.
• Jälgi, et saaksid vee kaevust kätte ka elektripumbata, näiteks käsipumba või nööri ja ämbri abil. Arvesta sellega, et harva kasutatava kaevu vesi ei pruugi olla kohe joogikõlblik.
• Mõtle läbi koduloomade alternatiivne veega varustamine. Näiteks sobib neile joogiks vihma- või lumesulatusvesi.
• Kui kanalisatsiooniteenus katkeb, kasuta tualetina prügikotte. Soovitatav on lisada prügikotti ajalehti, saepuru, turvast või muud imavat materjali.
• Kanalisatsiooniteenuse katkedes saab võimaluse korral kasutada ka kuivkäimlat.

Iga inimese kohta peaksid arvestama vähemalt kolm liitrit puhast vett ööpäevas.

Kui info- ja sidevahendid enda ei tööta 

Väga paljud info- ja sidevahendid võivad hetkega lakata töötamast, sest nad sõltuvad elektrist. Ei saa vaadata televiisorit ega kuulata raadiot. Töö lõpetavad WiFi ruuter, lauatelefon, tulekahju- ja muu signalisatsioon, väravate ja uste avamismehhanismid ja muud igapäevaelus tavapärased seadmed. Samuti võib elektrikatkestuse korral kaduda andmeside. Pea meeles, et kui mobiiltelefoni aku saab tühjaks, ei saa sa kätte ka telefonis olevaid kontaktandmeid.

Käitumisjuhised:

• Kirjuta kindlasse kohta üles kõige olulisemate inimeste telefoninumbrid, kellega võib tekkida vajadus kriisiolukorras suhelda (näiteks lähedased, laiem perering, naabrid, hädaabija infonumbrid).
• Soeta endale patareide, dünamo või päikesepatareidega töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.
• Vabalevis olevate telekanalite jälgimiseks kasuta toa- või katuseantenni.
• Säästa mobiiltelefoni ja nutiseadmete akut. Mobiilne internet töötab, kuni sidevõrgu reservtoide toimib ja nutiseadme aku on laetud. Ulatusliku elektrikatkestuse korral võidakse mobiilse interneti teenus välja lülitada, et säilitada mobiilikõnede teenindamine.
• Kasuta vajaduse korral avalikke WiFi-võrke ja internetipunkte.
• Hoia akupank alati laetuna, et saaksid vajaduse korral mobiiltelefoni laadida.
• Vaheta infot ka naabritega.

Kuidas helistada hädaabinumbrile, kui operaatoril pole levi? 

• Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112. Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112.
• Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul Sulle tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus.
• Kui igasugune telefonside puudub, mine abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabibaasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Kui pead erandlikus olukorras toitu valmistama

Kriisiolukorras võib Sul näiteks elektri- või gaasikatkestuse tõttu puududa harjumuspärane toiduvalmistamise võimalus.

Käitumisjuhised:

• Soeta vedelgaasil töötav pliit ja vedelgaasiballoon.
• Hoia puupliit töökorras.
• Veendu, et Sul on olemas töökorras grilliseade või matkapliit, mis töötab vedel- või tahkeküttega või gaasipõletiga.
• Kasuta leegiga töötavat köögiseadet, näiteks priimust, ja ära unusta tuleohutusreegleid.
• Kasuta toidu soojendamiseks kaminat.
• Kogudes kriisiaja söögivaru, osta ka neid toiduaineid, mida ei ole vaja soojendada.
• Varu veepuhastustablette ja -filtreid, et saaksid vajaduse korral puhastada vihma- või lumesulatusvett. Filtri ja tablettidega saad joogikõlblikuks muuta ka veekogust toodud vee.

Kodused varud 

Arvesta võimalusega, et kriisiolukorra tõttu ei saa Sa kodust lahkuda, samuti pole kaubad kauplustest kättesaadavad või ei toimi muud elutähtsad teenused, nagu elekter, veevarustus jms. Seetõttu on oluline, et kodus oleks piisavalt süüa, juua ja muid tarvilikke vahendeid, kindlasti ka vajalikud ravimid.

Mõtle läbi, milliseid vahendeid ja varusid vajab Sinu pere, et üks nädal iseseisvalt hakkama saada.

Käitumisjuhised:

• Mõtle hästi läbi, kus ja kuidas saad hoida varusid. Need peaksid olema
  Sulle ja Sinu lähedastele lihtsasti juurdepääsetavas kohas. Veendu,
  et varud oleksid ka võimalikult sarnased toitude ja vahenditega,
  mida Sinu pere tavaliselt tarbib. Vahendid, mis on mõeldud üksnes kriisijuhtumiks, on soovitatav pakkida eraldi kotti.
• Veendu, et Sul on kodus oma perele joogivett, ravimeid ja toitu vähemalt seitsmeks päevaks. Toitu varudes eelista neid toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ja mis liialt kiiresti ei rikne.
• Hoia osa evakuatsiooniks vajalikest vahenditest autos (näiteks mobiiltelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas, soe tekk jms). Auto kütusepaak hoia alati vähemalt poolenisti täis.
• Ära unusta varusid regulaarselt uuendada.

Evakuatsioon 

Suurema õnnetuse korral võib olla evakueerimine möödapääsmatu, et tagada sinu ja su pere ohutus. Seda näiteks üleujutuse, laiaulatusliku loodusõnnetuse või mõne muu sündmuse korral, mil piirkond muutub ajutiselt või pikemaks ajaks elamiskõlbmatuks. Mida sina ja su pereliikmed kõige rohkem vajate, et kodust eemal olles hakkama saada? Mõtle see hästi läbi, sest evakuatsiooni korral pakkimiseks aega ei jää.

Käitumisjuhised:

• Koosta hädavajalike asjade nimekiri ja paki evakuatsioonikott.
• Järgi ametkondade juhiseid.
• Võimaluse korral lahku ohtlikust kohast ja peatu lähedaste juures.
• Kui sul on kodus lemmikloom, mõtle läbi võimalused tema eraldi
  evakueerimiseks ja majutamiseks. Ametlikes evakuatsioonikohtades
  ei ole lemmikloomadele sobivaid tingimusi ja neid sinna ei lasta.

Soovituslikud vahendid evakuatsiooniks 

• Toit ja joogivesi – varu vett ja hästi säilivat valmistoitu vähemalt üheks ööpäevaks (sobivad konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms)
• Suu- ja kehahügieeni tarbed
• Esmaabivahendid ja ravimid
• Taskulamp ja varupatareid
• Kaasaskantav raadio ja varupatareid, akupank või muu laadimisseade
• Magamiskott või tekk
• Dokumendid ja sularaha
• Muud olulised vahendid, nagu taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad jne

Ohuteavitus 

Kõik meediakanalid ja mobiilioperaatorid on kohustatud edastama avalikkusele ohuteavituse ja käitumisjuhised, kui nad saavad sellekohase korralduse. Kriisiolukorras saab vajalikku ametlikku infot kõige tõenäolisemalt rahvusringhäälingu kanalitest err.ee, Vikerraadio, Raadio 4, ETV ja ETV+, kuid ka teistest kanalitest.

OLE VALMIS! 

Laadi kindlasti alla mobiilirakendus „Ole valmis!“, mis töötab ka ilma internetita.

• Vaata kohe: Olevalmis.ee