Kuidas olla parem suhtleja ja kuulaja?

Sõltuvust tekitavate nutiseadmete, ChatGPT ja lõputu informatsioonitulva keskel on silmapaistev suhtlusoskus supervõime, kuid ühtlasi ka hädavajalik oskus, et kommunikatsioon oleks ladus nii töö- kui eraelus. Müügi- ja juhtimiskoolitaja Hardo Hansar toob välja peamised murekohad inimestevahelises suhtluses ning annab lihtsaid näpunäiteid suhtlus- ja kuulamisoskuse arendamiseks.

Oma 11-aastase ettevõtluskarjääri jooksul Southwestern Advantage organisatsioonis on Hansar üks-ühele vestelnud paljude inimestega nii Eestis kui välismaal, sealjuures viinud läbi paarkümmend tuhat müügipresentatsiooni ning kohtunud tuhandete tudengitega. See on talle andnud laiapõhjalise kogemustepagasi ja samaaegselt ka võimaluse analüüsida teisi inimesi, et siis seeläbi oma meeskondi ja Eesti noori suhtlemises paremaks koolitada.

“Ebakõlad kommunikatsioonis on lihtsaim viis tülide, arusaamatuste, konfliktide ja vigade tegemiseks nii töises keskkonnas kui ka igapäevases suhtluses lähedastega. Usun, et suhtlemis- ja väljendusoskus on tänastes emotsionaalselt laetud arvamuste virvarris ülioluline,” selgitab Hansar suhtlemisoskuse tähtsust.

Oma suhtlus- ja väljendusoskust paneme proovile igapäevaselt

Oma suhtlusoskust paneme proovile igapäevaselt. Hansar toob näiteks olukorra, millega puutume kokku juba koolipingis – kus õpilane arvab, et teab vastust, kuid kui ta peab oma arvamust põhjendama hakkama, läheb keeruliseks.

Suhtlusprobleeme kogetakse sageli ka töösituatsioonides – oleme kõik olnud olukorras, kus juhi või kolleegina on meil vaja edasi anda ülesandeid või instruktsioone. “Kui hästi pärast meiega vestlemist suudab inimene antud juhistele vastavalt toimida? Siin taandub edu kahele asjale, kompetentsile, aga ka meie oskusele infot andes ennast selgelt väljendada,” selgitab Hansar.

Erinevates diskussioonides omab määravat tähtsust võime teisi mõista ja näha, kust vestluskaaslase mõtted pärinevad. “Oskus teisi mitte hukka mõista, kui nende arvamus meie omast erineb, on väga oluline igasuguse koostöö loomiseks või säilitamiseks,” lisab Hansar.

Vead, mida suhtlemisel ja kuulamisel tehakse

Hansar arvab, et kõige suurem viga, mida suhtlemisel tehakse, on asjade nägemine ainult enda vaatevinklist. “Tasub treenida oskust vaadata vestlust kõrvalt, jälgida nii enda kui vestluspartneri reaktsioone, mis vestluse käigus tekivad,” ütleb Hansar.

Olles kokku puutunud paljude noortega, kes on just tööturule sisenemas, on Hansar täheldanud eri aspekte, millele inimesed võiks suhtlemise ajal rohkem tähelepanu pöörata ning mille osas ta ise tudengeid suviseks müügitööks ettevalmistades koolitab. “Väga levinud on allaandmine pärast ebamugavat kokkupuudet. Olen täheldanud, et kui vestlus ei suju, siis teinekord kiputakse inimesi vältima või sildistama. Märkamatult võtavad mõistuse ja loogika üle võimust emotsioonid,” toob ta välja sagedasemad eksimused kommunikatsioonis.

Lisaks on rida väiksemaid asju, mille tähtsust suhtlemisel alahinnatakse. “Esmamulje, tonaalsus, pauside tegemine, vestluse rütm ja kiirus, kahekõne versus monoloog, silmside, ebakindel kehahoiak,” loetleb Hansar.

Praktilised nõuanded suhtlusoskuse arendamiseks

Hansari sõnul on parim võimalus enda arendamiseks praktika ning ennast reaalsesse olukorda panemine. “Enda proovilepanek nõuab mugavustsoonist väljatulemist, kuid sealt kasv ja areng tulevadki,” meenutab ta edu valemit, mis on tõenäoliselt tuttav kõigile, kuid millega kaasnevad tihti ka ebamugavustunne ja eneseületamine.

Selleks, et näha, milles saaks üldse parem olla, tuleks ennast Hansari sõnul kõigepealt proovile panna. Suhtlus- ja väljendusoskuse vallas on selleks mitmeid võimalusi. “Ise olen rakendanud vastutuse võtmist, kui olukord seda võimaldab. Kui pidi grupitööd tegema, siis püüdsin alati olla see inimene, kes pidi ka seda ette kandma. Käe tõstmine ja küsimuse küsimine on hea mõte,” toob ta näiteid kooliajast.

Kuna head lugemismaterjali on palju, siis saab suhtlemise ja väljendusoskuse kohta teadlikkust tõsta ka raamatute kaudu. “Kuid meeles tuleb pidada, et pole oluline mida me teame, vaid on oluline, mida me kasutame,” märgib Hansar ja innustab praktiseerima neid tehnikaid, mida lugeja raamatust õpib.

Minnes praktilisemaks, siis otsemüük on selline valdkond, kus saab harjutada lävimist erinevat tüüpi inimestega. Professionaalne müük ei seisne oskuses teiste “ära rääkimises”, vaid võimes leida nendega ühine keel ja hoopis kuulata ning aru saada, mida klient tahab. Kui varem oli otsemüük tavapärane välismaal, siis nüüd on selleks erinevaid võimalusi tekkinud ka Eestis. “Eestis on otsemüük muutunud populaarsemaks eriti majandusolukorra muutudes, mil ettevõtted tahavad ise klientide juurde minna, selle asemel, et oodata kontoris, kuni keegi nendega ühendust võtab,” selgitab Hansar.

“Veel üks võimalus suhtlus- ja väljendusoskuse arendamiseks on avalik esinemine koolis, tööl või muudel üritustel,” räägib Hansar. Kuigi on ju teada-tuntud fakt, et hirm avaliku esinemine pärast edestab isegi kartust surma, ämblike või kõrguste ees, siis esinemishirmust aitab üle saada piisav ettevalmistus.

Viimasena toob Hansar välja, et mugavustsoonist saab välja tulla ka füüsiliselt, paigutades ennast uude keskkonda. “Ka reisimine nõuab eneseväljendusoskust,” toob ta näite.

• Hardo Hansar töötab Eesti tudengitega Ameerika müügi- ja juhtimisprogrammis Southwestern Advantage, mille raames tudengid suviti raamatuid müüvad. Hansar selgitab programmi: “Kui keskmine inimene loob sisuka vestluse käigus elu jooksul esmamuljet ligikaudu 10 000 korral, siis Southwestern Advantage programmis suhtlevad tudengid ühe suve jooksul umbes 3 000 perekonnaga – sellise intensiivsusega kogemus annab tudengitele suure eelise edaspidises professionaalses elus.”