Kuidas kodus tekkinud tulekahju korral tegutseda?
Suuremate tulekahjude likvideerimise võiks jätta professionaalidele, kuid mõne väiksema tulekahju kustutamisega on parimal juhul võimalik ka ise hakkama saada. Näiteks toidu- või rasvapõlengud köögis, mis on G4Si andmetel ühed sagedasemad põhjused, miks vingu- ja suitsuandur köögis häiret annab.
G4Si tuleohutusspetsialist Siim Siska aga möönab, et levinud viga, mis rasvapõlengu korral tehakse, on, et seda üritatakse kustutada veega. “Vee valamine rasvale tekitab veelgi suurema põlengu,” toonitab ta. See on halvim, mida rasvapõlengu korral teha – tulekahju võib siis kontrolli alt väljuda vaid sekunditega.
Vee valamine rasvale tekitab veelgi suurema põlengu.
Kuidas pisemaid tulekahjusid kustutada?
Tuletekk ja tulekustuti – millal üks, millal teine:
Siska sõnul võiks igas kodus olla tuletekk või tulekustuti, ideaalis mõlemad. Ta märgib, et eestlaste teadlikkus tuleohutusest on aastatega kasvanud ja üha rohkem selle teema kohta ka uuritakse. “Teadvustatakse aina rohkem, kui suur on tegelikult oht, et kodus võib tulekahju tekkida ja et tuletekk või kustuti võimaldavad väiksema tulekahju korral tule ise kontrolli alla saada,” ütleb Siska.
Teadvustatakse aina rohkem, kui suur on tegelikult oht, et kodus võib tulekahju tekkida ja et tuletekk või kustuti võimaldavad väiksema tulekahju korral tule ise kontrolli alla saada.
Põhjus, miks kodus võiks olla nii tulekustuti kui -tekk, on lihtne – mõnel juhul on efektiivsem üks, mõnel juhul teine.
Tuletekk ehk tulekustutusvaip sobib väiksemate põlengute, näiteks rasvapõlengu kustutamiseks. Samuti võimaldab see väiksema kodumasina süttimisel takistada tule levikut teistele põlevmaterjalidele. “Tuletekk annab ka lisaaega, et lülitada vool välja või kasutada näiteks tulekustutit,” täpsustab Siska.
Tuletekk annab ka lisaaega, et lülitada vool välja või kasutada näiteks tulekustutit.
Tuletekk tuleks paigutada köögis nähtavale kohale nii, et selle saaks õnnetuse korral kiiresti kätte.
Siska annab mõned olulised soovitused, mida tuleteki kasutamisel silmas pidada:
- Ära piilu teki alla. On inimlik, et kattes tuletekiga näiteks panni, tekib huvi piiluda tuleteki alla, et näha, kas tulekahju on kustunud. Nii võib aga saada põletushaavu. Ohutum on tõsta tekk üles nii, et see jääb tulekahju ja sinu vahele. Kui tuli pole kustunud, saab selle hõlpsalt tagasi asetada.
- Lühemat kasvu inimeste jaoks on parem lahendus tulekustuti. Lühikestel inimestel võib tuleteki kasutamine olla keerulisem ja seetõttu oleks hea eelistada tulekustutit.
- Ära satu paanikasse. Tulekahju on ootamatu olukord, kus emotsioonid võivad võimust võtta. Proovi jääda võimalikult rahulikuks ja vältida kiireid liigutusi. Vastasel juhul võid näiteks pliidilt panni enda varvastele tõmmata.
- Pulberkustuti ampluaa on üsna lai. Näiteks on sellest abi, kui kass on ajanud küünla maha või põlevmaterjal kukub tulisele pliidile. Küll aga ei pruugi see olla parim lahendus, kui süttib fritüüris olev rasv.
Rasvakustuti: köögi tuleohutuse A&O
“Kui rääkida rasvapõlengutest, siis tuleteki ja -kustuti kõrval võiks kodus olemas olla ka F-klassi rasvakustuti, mis on mõeldud spetsiaalselt õli- ja rasvapõlengu summutamiseks,” rõhutab Siska. “Paljude rasvakustutitega saab kustutada erinevaid materjale, lisaks ka elektroonikat – seda näitab kustutil olev tähis E.”
Kuna pulberkustutil puudub jahutav efekt, võib rasv pärast kustutamist uuesti süttida. Rasvakustuti takistab aga rasva taassüttimist. Rasvkustuti on ka tuletekist ohutum (väiksem risk põletusi saada) ja lihtsam kasutada: see kaalub 4-5 kg ning 6-7-aastased lapsedki saavad selle käsitsemisega hakkama.
Tulekahju võib tihti sekunditega kontrolli alt väljuda ja alati ei pruugi pere ka sel ajal kodus olla. Seetõttu on hea, kui sinu kodus on nutikas suitsuandur, mis ohu korral signaali reageerijatele edastab, ning tuletekk ja -kustuti, millega väiksema tulekahju saab summutada.