Korstnapühkija annab nõu: kuidas õigesti kütta?
Seitsmeaastase kogemusega korstnapühkija Mati Väärtnõu nendib, et Eestis on vaid käputäis korstnapühkijaid, kes lisaks pühkimisele ka tuleohutusele tähelepanu pööravad.
Lisaks tulekahjuohule, varitseb hooldamata korstende puhul tegelikult inimesi ka teine nähtamatu ja lõhnatu oht – see on vingugaas. “Meil on ette tulnud juhtumeid, kus tänu vingugaasianduri paigaldusele on inimesed avastanud, et nende eluruumides on pikemat aega olnud vingugaas. Inimesed on kurtnud pärast anduri paigaldamist, et andur annab kogu aeg häiresignaali. Põhjuseks pole selliste juhtumite puhul mitte rikkis andur, vaid vingugaas eluruumis. Sellisel juhul tulekski kutsuda korstnapühkija, kes vaataks üle küttekehad või kütmisviisid. Kuigi väikese CO kontsentratsiooni puhul ei pruugi inimene kohe ennast halvasti tunda, siis pikemaajaliselt on see ikkagi tervisele kahjulik,” selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.
Meil on ette tulnud juhtumeid, kus tänu vingugaasianduri paigaldusele on inimesed avastanud, et nende eluruumides on pikemat aega olnud vingugaas.
“Kui ma alustasin, siis imestasin, et küll ma olen õnnetu korstnapühkija, kellele satuvad ainult puudustega objektid, aga paraku oligi korstende seisukord halb. Nüüd on olukord paremaks muutunud,” nendib korstnapühkija.
Väärtnõu räägib, kuidas tagada koduse küttekolde ohutus, millal kutsuda korstnapühkija ja millised vead kütmisel korstna seisukorda halvendavad.
Küta õigesti ehk näited elust enesest
Kütmisviis mõjutab otseselt korstna seisukorda – õige kütmise korral jääb korsten üsna puhtaks. “Rusikareegel on, et mida kiiremini korstna otsas jõuab väljuva suitsugaasi temperatuur 100 kraadini, seda kiiremini korsten kuivab ja kogub vähem tahma,” räägib ta.
Rusikareegel on, et mida kiiremini korstna otsas jõuab väljuva suitsugaasi temperatuur 100 kraadini, seda kiiremini korsten kuivab ja kogub vähem tahma.
Korstnapühkija meenutab ka markantseid juhtumeid, mil küttekollet on valesti köetud. “Kunagi helistas üks prantslane, kes elas Sauel ja kurtis, et tal korsten põleb. Läksin kohale ja tõesti põleski. Korstna taga oli tavaline kaminasüdamikuga õhkküttekamin, mis soojust ei salvesta,” räägib ta. “Olin varem arvamusel, et sellise kaminaga küttesüsteemi pole võimalik põlema saada, kuna kõik soojus läheb otse korstnasse, aga reaalsus oli teistsugune.”
Prantslane oli teinud tule koldesse ja pannud siibri ning peale tuleva õhu poolkinni – pool aastat sai nii sussutada, enne kui korsten põlemiseni tahmus. Väärtnõu mõtles, et ah, anname andeks, prantslane – palju ta ikka kütmisest teab. Kuid aasta hiljem suutis ka üks vene mees kesklinnas samalaadse kamina metallmoodulkorstnaga põlema saada ning juba õige pea üks eesti mees Rae vallas.
Kuidas õigesti kütta?
- Küttepuude niiskus peab olema alla 20 protsendi.
- Briketi kasutamine. Kütmist tuleb alustada puiduga, sest brikett annab palju kohtkuumust, kuid ei kuivata korstent. Briketti kasuta koguseliselt kolm korda vähem kui puitu. Vastasel juhul kütad kolde üht- või teistmoodi katki. Sama juhtub, kui koldesse pannakse puitu korraga rohkem kui tootja või pottsepp on lubanud.
- Kindlasti ei tohi põletada koldes pabereid, kui korsten pole enne kuivaks köetud – küttesüsteemi tahmumine on sellisel juhul garanteeritud. Prügi põletamine küttekoldes (ka värvitud puidu põletamine) on keelatud!
- Enneta tulekahju. Üks põhilisi tulekahju tekke põhjuseid on küttesüsteemide ülekütmine. Tihti on salvestavad kütteseadmed täistellisest seinaga, mis annavad sooja välja viivitusega – hommikul kütad ja pealelõunat tuleb soe välja. Külmal ajal tahetakse sooja saada kiiresti, mistõttu pannakse mõnikord teine küttekogus otsa, arvates, et esimesest korrast ei piisanud. Ja kui siis on ühenduslõõr pooltellisest seinaga ning selle lähedal kuskil süttiv materjal, on tulekahju käes.
- Lähtu tootja soovitustest. Tootja on määranud, kui palju korraga võib koldesse küttematerjali panna. Näiteks Salzburgi keskmisel kaminahjul on see kogus 10 kg puitu 2 kg kaupa ning uus kogus lisatakse siis, kui eelmine on söestumas. Ka saunakeriseid ei tohi üle kütta!
- Üldjuhul arvestatakse kütmistsüklit nii, et neli tundi köetakse ja vähemalt kaheksa tundi küttesüsteem jahtub. Massiivsete ja salvestusefektiivsete ahjude jahtumisintervall on tavaliselt 20 tundi.
- Siibrist. Kütmise ajal peab siiber olema täielikult avatud, et tagada piisav õhuvool suitsu ja põlemisgaaside korstnasse liikumisel. Samuti peab kütmise ajal olema tagatud värske õhu juurdepääs kütmisruumi. Põlemisprotsess vajab hapnikku. Mittetäieliku põlemise tagajärjel ei teki piisavalt soojust ning eraldub rohkem kahjulikke ühendeid, sealhulgas süsinikmonooksiidi ja tahma. Need ained mitte ainult ei vähenda kütteefektiivsust, vaid on ka tervisele ohtlikud.
- Õhuavadest. Soovitatakse tagada üks 120 mm õhuava iga 20 ruutmeetri kohta, et õhuvool oleks piisav. Tihti arvatakse, et tuulutuspraost aknal või ukse ebatihedusest piisab õhu pealevooluks. Stalini-aegsed aknad ilmselt andsidki küllaldaselt õhku läbi, tänapäevaste akendega see nii ei toimi!
