Kas sina teadsid, kes oli muinasskandinaavlaste peajumal?
Muinasskandinaavlaste peajumal oli Odin. Teda peeti mõtte ja mälu jumalaks, sest ta pidas just neist kahest vaimsest võimest iseäranis lugu.
Viikingiaegses Skandinaavias oli Odin sõja, surma, tarkuse, ennustamise, nõidumise ja poeesia jumal. Teda austasid eeskätt kuningad, pealikud ja sõjamehed. Odini relv oli oda Gungnir, tema hobune oli kaheksa jalaga Sleipnir. Ta valitses sõjaõnne üle ja otsustas, kes pidi lahingus langema. Langenud viidi valküüride poolt Valhallasse, kus nad ootasid viimast, ragnarökile eelnevat lahingut, milles nad pidid aaside poolel sõdima. Odinile ohverdati sõjasaaki ja sõjavange, temale ohverdatud inimesed poodi ja neid haavati odaga.
Odin oli salapärane ja ettervamatu, ta võis muuta oma kuju. Tal oli kombeks käia ringi vana, halli habeme ja ühe silmaga mehe kujul, kelle nägu varjas lai kübar. Teise silma ohverdas ta, et juua Mímiri tarkuse allikast ja omandada võime näha kogu maailma minevikku, olevikku ja tulevikku. Odin tundis ruune, selle oskuse hankis ta puues end püha saarepuu Yggdrasilli otsa. Odini kaarnad Huginn ja Muninn lendasid iga päev maailmas ringi ja tõid Odinile teateid kõigest, mis toimus. Kaarnad seostusid Odiniga kui sõjajumalaga — raipesööjatena olid nad lahinguväljadel tavalised külalised.
