Investeerimine kui pensionisammas: 24% eestlastest paigutab parema pensioni nimel raha aktsiatesse
Tihtipeale tundub, et pensioniiga on veel kaugel ning valmistumiseks on aega küllaga, kuid selline suhtumine võib tulevikus murepilvi tekitada. Seega on oluline juba võimalikult noorelt oma seljatagust kindlustama hakata ning võimalusi rahatagavara kogumiseks on mitmeid. Luminori tellitud uuringust selgus, et lisaks pensionisammastele on Eestis väga populaarne vanaduspõlveks valmistumise lahendus investeerimine, mida teeb 24% vastanutest.
Norstati poolt läbiviidud uuring näitab, et 18–39-aastaste seas on kõige suurem osakaal neid, kes ei kogu pensioniks sääste, kuna nad pole sellele seni mõelnud. Luminori pensionide fondijuht Vahur Madissoni sõnul ei ole see statistika üllatav, kuid paneb siiski mõtlema, kuidas noortele tulevikus parem pension tagada. „Finantsiliselt turvalise ja iseseisva pensioniea tagamiseks tuleb tegutseda juba täna. Lisaks riiklikule pensionisüsteemile on oluline oma vanaduspõlve ka ise panustada ning võimalusi selleks on mitmeid.“
Finantsiliselt turvalise ja iseseisva pensioniea tagamiseks tuleb tegutseda juba täna.
Eestlaste seas on uuringu kohaselt kõige populaarsemad pensionikogumise viisid investeeringud II ja III sambasse, mida kasutab vastavalt 60% ja 34% küsitlusele vastanutest. Eksperdi sõnul on investeeringud II sambasse pärast selle vabatahtlikuks muutmist küll langenud, kuid III samba populaarsus on see-eest tõusuteel.
Ligi 40% vastanutest investeerib kolmandasse sambasse 3–5% oma netopalgast, mis on keskeltläbi 44–74 eurot Eesti keskmisest palgast. „Ideaalis võiks oma brutopalgast säästa või koguda 10–15% ehk kui II sambasse koguneb 6%, võiks ülejäänud osa investeerida kolmandasse sambasse. Sellest aastast on võimalik tõsta ka omaosalusmäära II samba sissemaksetel, mis samuti aitab pensioniks vajaliku summa kogumise protsessi kindlasti kiirendada,“ sõnas Madisson.
Ideaalis võiks oma brutopalgast säästa või koguda 10–15% ehk kui II sambasse koguneb 6%, võiks ülejäänud osa investeerida kolmandasse sambasse.
Populaarsuselt kolmandal kohal on pensioniks valmistumisel investeerimine aktsiatesse, võlakirjadesse ja börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF-id). Eestis kasutab seda võimalust 24% inimestest, mis on Baltikumi kõige kõrgem tulemus. Investeerimine on populaarsem noorema elanikkonna seas ning seda ilmselt viimastel aastatel kasvanud rahatarkuse ja finantsvabaduse populaarsuse kasvu tõttu. „Võrreldes Läti ja Leeduga on investeerimine pensioni kogumise eesmärgil Eestis kaks korda populaarsem. Sellele aitavad kaasa nii mõjukad finantsvalla kõneisikud kui ka noorte kasvav huvi uute rahateenimise võimaluste kohta,“ kommenteeris olukorda Luminori pensionide fondijuht.
Investeerimine on populaarsem noorema elanikkonna seas ning seda ilmselt viimastel aastatel kasvanud rahatarkuse ja finantsvabaduse populaarsuse kasvu tõttu.
Lisaks muudele kogumisvõimalustele kasutab 16% vastanutes ka säästukontot või rahakogujat. Eksperdi sõnul on alati hea hoida kohe kasutatavat rahatagavara, kuid kui soov on ikkagi pikemas perspektiivis oma raha kasvatada, tasub see investeerida või pensionisammastesse kasvama panna. Kuigi piisava summa kogumiseks on soovitatav oma investeeringuid järk-järgult tõsta, on kõige olulisem regulaarselt panustada. Neile, kes tunnevad end finantsmaailmas kindlalt, on investeerimine suurepärane lisavõimalus, kuid alustavale kogujale piisab ka regulaarsetest II ja III samba sissemaksetest.
