Igal vihmaperioodil tuleks koguda sademevett
Selleks, et kuumadel ja põuastel päevadel oleks võimalik aiataimi kasta, tuleks igal vihmaperioodil koguda sademevett. Puhastatud joogiveega kastmise asemel soovitab AS Tallinna Vesi kahte toimivat lahendust taimede jaoks vihmavee kogumiseks.
Kõige lihtsam ja kiireim lahendus on tavalise veemahuti soetamine ja selle ühendamine vihmaveerenniga. Sedasi saab vihmavett juhtida otse mahutisse. Mahutist on võimalik täita oma kastekannu ja sellega kasta taimi.
Lihtsaim ja kiireim lahendus on tavalise veemahuti soetamine ja selle ühendamine vihmaveerenniga.
Sellise kastmissüsteemi on endale paigaldanud näiteks Tallinna Ristiku Põhikool. „Meie jaoks on vihmavee kogumine väga oluline, kuna oleme kooliaias juba mitmeid aastaid tegelenud erinevate õppeainete raames peenrakastide ja peenarde rajamisega. Varem tassisid õpilased aiasaaduste ja lillede kastmiseks vett koolimaja joogiveekraanidest aga tänavu said seda kastekannudega võtta otse aiast vihmaveega täidetud mahutist,“ rääkis Ristiku Põhikooli huvijuht Birgit Sagar. Kevadisel vihmaperioodil oli mahuti vett nii täis, et ajas suisa üle. Tema sõnul õpivad lapsed tänu sellele rohkem puhast joogivett hindama ning mõistavad paremini, kui oluline on säästa ümbritsevat keskkonda.
Suurem veevajadus eeldab juba põhjalikumat kastmisvee kogumise lahendust. Selleks tuleks maja drenaažitorustiku äravoolukoha lähedale paigaldada maa-alune veemahuti. Sedasi saab vihmavee suunata drenaaži abil otse mahutisse. Sealt on võimalik vett kasutada pumpade abil kastmiseks.
Kuigi kogumismahuti soetamine või põhjaliku süsteemi rajamine eeldab investeeringuid, toob see pikemas perspektiivis kasu nii tarbijale kui ka keskkonnale, sest kastmiseks eelistatakse taastuvat loodusressurssi. Seetõttu soovitab Tallinna Vesi kõikidel oma klientidel koguda ja kasutada kastmiseks eelkõige vihmavett, mis on kõige keskkonnasäästlikum lahendus.
Vihmavett saab koguda pikema perioodi jooksul juba kevadel. Selleks kiireid lahendusi ei ole, sest sadevee ja hallvee kogumiseks tuleb rajada eraldi süsteemid. Näiteks Norras on sellised süsteemid laialdaselt kasutuses ja sinna kogutud vett saab tarvitada suvel pika põuaperioodi jooksul. Ka Eestis on hakatud järjest enam sarnaseid süsteeme kasutama ja ollakse ennetavalt põuasteks perioodideks valmis. Juba täna tuleb mõelda sellele, kuidas minna vastu järgmisele suvele ja kas majapidamises leidub võimalusi pikemaks perioodiks vee kogumiseks. Probleemi lahendustele peavad mõtlema mitte ainult elanikud, vaid ka uusi projekte planeerivad kinnisvaraarendajad ning vee-ettevõtjad.
