Hariduseksperdid otsivad lahendusi, kuidas õpetada inimesi end paremini küberrünnakute eest kaitsma
Sel laupäeval, 11. novembril otsitakse Tartus toimuval haridusfoorumil Cybercation koos rahvusvaheliste ekspertidega lahendusi, kuidas tõhustada küberhariduse õpet, et riik ja ühiskond oleksid küberrünnakute eest paremini kaitstud.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse ja Eesti küberhariduse ettevõtte CTF Tech korraldatav haridusfoorum toimub eetilise häkkimise võistluse Telia Cyber Battle of Nordic-Baltics 2023 raames. Foorum toob kokku koolijuhid, õpetajad, haridusspetsialistid, poliitikakujundajad ja ettevõtjad. Keskendutakse probleemile, et üldhariduskoolides pööratakse laste ja noorte digiteadlikkusele ja küberhügieenile liiga vähe tähelepanu ning koolides ei ole piisavalt õpetajaid, kes suudaksid neid reaalsest elust pärit juhtumite abil harida.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse diginõuniku Grete Kodi sõnul on küberkurjategijad üha rohkem organiseeritud ja koolides on tarvis pöörata seetõttu suuremat tähelepanu digiõppele. „Meil ei ole täna piisavalt kübereksperte ja Põhjamaades on paljud riigid küberhariduse osas samas seisus kui meie,” selgitas Kodi. „Haridusvaldkond üksinda seda probleemi ei lahenda ja oluline on teha erinevate sektorite ja organisatsioonide vahel koostööd.”
CTF Techi koolituste sisulooja ja arendaja, koolitaja Mario Mäeotsa sõnul toimub digiõpe peamiselt aineõppesse integreeritult. See tähendab enamasti aga tavalisi digioskusi ja kontoritarkvara õppimist. „Mitmed koolid pakuvad valikainena ka informaatikat põhikooli vanemates klassides ning gümnaasiumiastmes, kuid sellest jääb väheks,” märkis Mäeots. „Lapsed õpivad aga kõige paremini just läbi mänguliste tegevuste ja kübermõistatuste lahendamise. Seepärast on CTF Tech loonud koolitusprogrammi, mille eesmärk on harida just õpetajaid, et nad viiksid värsked tarkused omakorda laste ja noorteni. Põhiküsimus on aga see, kui paljud õpetajad on tegelikult valmis vastavat teadmist edasi andma.”
Grete Kodi tõi Põhjamaadest hea näitena välja Taani, kes on digiõppe integreerimisel teistest riikidest veidi ees. „Taanis ei ole eraldi küberturbe õpet, kuid see on integreeritud põhikooliastmes teistesse tundidesse. See on osa informaatikast või digipädevusest,” lisas Kodi.
- Mario Mäeotsa sõnul kuuluvad elementaarse küberhügieeni juurde lugemisoskus ning teadmine, et ei tohi avada kahtlaseid linke. Samuti tuleks alati hoida oma seadmeid lukustatult ning rakendada erinevate kontode puhul mitmeastmelist autentimist.
