1. Avaleht
  2. Nõuanded
  3. Ettevõtlusekspert Janus Paurman selgitab: mida teha, kui maksuamet su sihikule võttis
Ettevõtlusekspert Janus Paurman selgitab: mida teha, kui maksuamet su sihikule võttis

Ettevõtlusekspert Janus Paurman selgitab: mida teha, kui maksuamet su sihikule võttis

Ettevõtluskõrgkooli Mainor õigusõppejõud Janus Paurman räägib, et Maksu- ja Tolliameti eritähelepanu all on praegu sektorid, kus liigub sularaha ja on seega suurem maksupettuse oht, mistõttu peavad ka paljud ausad ettevõtted lisatööd tegema. Selleks, et mitte jääda niigi ebavõrdses vaidluses kaotajaks, on maksumaksjatel mitmed õigused, mida peaks kindlasti kasutama.

Janus Paurmani sõnul on palju ettevõtteid, mis ei ole kunagi Maksu- ja Tolliameti fookusesse sattunud, aga küllalt on ka neid, kes peavad väga tihti revidentide päringute ja täiendava tähelepanuga tegelema. “Maksuamet on viimastel aastatel väga aktiivne olnud. Nendega tegelemine on ettevõtja jaoks paratamatu ning riiklikult peale pandud kohustus – vaidlemiseks ja vingumiseks väga ruumi ei ole,” ütles Paurman.

“Siiski ei tähenda Maksu- ja Tolliameti pöördumine automaatselt seda, et ettevõtja peaks koheselt oma raamatupidamisdokumendid ja aruanded kaenlasse võtma ning revidendi juurde jooksma. Äriühingutele on seadusega antud mitmeid õigusi, mida tuleks maksumenetluse käigus kindlasti kasutada,” lisas Paurman ning tõi välja viis soovitust ettevõttele, mis on Maksu- ja Tolliameti sihikule jäänud.

  1. Tee endale selgeks, mida ja miks kontrollitakse. Pea meeles seda, et tavalise e-kirja või telefonikõne peale ei pea maksumaksja infot andma. Kohustus maksuhaldurile infot edastada tuleb siis, kui revident alustab ettevõtte suhtes maksumenetlusega ning selleks väljastatakse ka korraldus – riigipoolne haldusakt, milles märgitakse ära ettevõtte kohustused ja ka õigused.Ametliku
  2. puhul peab alati esitama dokumendid ja teabe, mida küsitakse, kui see puudutab konkreetset maksuperioodi. Küsimustele, mis ei ole asjakohased ega puuduta konkreetset perioodi, ei ole kohustust vastata.
  3. Võta endale aega küsimustele vastamiseks ning dokumentide edastamiseks. Revident peab menetluse läbi viima selliselt, et see koormaks ettevõtet võimalikult vähe ja nii palju kui tarvis. Seega ei ole 2-3 päevased tähtajad info ja dokumentide edastamiseks kindlasti normaalsed. Sellises olukorras saab ettevõtte alati paluda täiendavat tähtaega ning revidendid üldiselt ka need palved rahuldavad.
  4. Jää revidendiga suheldes alati ise viisakaks, kuid palu tal enda otsuseid põhjendada ja motiveerida. Küsimus „miks?“ on maksumenetluses igati asjakohane, sest tagab selle, et revident teab, miks ta mingeid toiminguid teeb.
  5. Maksumaksjal on alati õigus kasutada esindajat ehk inimest, kes aitab teda maksu- ja juriidiliste küsimustega ning tagab, et maksumaksja õigused saaksid menetluses kaitstud.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõu sõnul peaks Maksu- ja Tolliametisse suhtuma kui organisatsiooni, mis täidab riiklikult oluliselt ülesannet – koguda maksutulusid, mitte karistada. “Kui Sinu ettevõtte asjad on korras ning kontrollitud, jää revidendiga suheldes rahulikuks ning pea meeles, et tema teeb vaid oma tööd,” soovitas Paurman.

Head Uudised GoodNews