Ekspert: uut kodu otsides ja laenule mõeldes järgi „viie aasta“ rusikareeglit
Jätkuv inflatsioon, kõrgel püsivad kinnisvarahinnad ja euribor tõstatavad paljudel koduostust mõtlejatel küsimuse, kui suure laenuga võiks uue kodu ostmisel arvestada. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul võiks esmajärjekorras lähtuda nn rusikareeglist, et uue kodu maksumus võiks võrduda maksimaalselt sinu viie aasta sissetulekuga.
Ehkki kodulaenu puhul saab iga taotleja oma maksimaalset laenusummat arvutada kalkulaatoriga, mis võtab arvesse erinevaid parameetreid, alustades sissetulekust ja püsikohustustest kuni olemasolevate laenudeni, tasub esimese asjana teha just see n-ö viie aasta arvutus.
„Sinu kodu maksumus võiks olla sinu viie aasta sissetulek – siin pole teisi parameetreid või kalkulaatoreid vajagi, seda enam, et see rusikareegel peab endiselt paika ka pärast euribori tõusu, mis algas 2022. aastal,“ sõnas Tanel Rebane. Ta tõi näite, et kui inimese netosissetulek on ühes kuus 2000 eurot, mis teeb aastas 24 000 eurot ja viie aasta peale 120 000 eurot, siis just sellesse raamidesse võikski potentsiaalse uue kodu maksumus jääda.
Sinu kodu maksumus võiks olla sinu viie aasta sissetulek.
Kui eelduslik maksimaalne kodu hinnaklass on välja vaadatud, siis saab järgmise sammuna juba koostöös pangaga hinnata, kui suurt kodulaenu on võimalik võtta. Pangad vaatavad Rebase sõnul ennekõike laenuvõtja kohustuste ja sissetulekute suhet, sh järgitakse enamasti reeglit, et kohustused võiksid moodustada kuni 40% inimese sissetulekust.
Sellegipoolest tuleb arvestada ka inimese palgatasemega, mistõttu ei pruugi 40% loogika alati pädeda, seda just väiksema sissetulekuga inimeste puhul.
„Kui inimese netosissetulek on 2000 eurot, peab igal juhul paika reegel, et tema laenukohustus võiks moodustada maksimaalselt 40% sissetulekust ehk 800 eurot. Küll aga ei kehti see reegel oluliselt väiksema sissetulekuga laenutaotleja puhul: kui inimese igakuine töötasu on näiteks 1000 eurot netos, siis tuleb arvesse võtta ka teist näitajat: positiivset likviidsust ehk vaba raha hulka pärast igapäevaseid kulutusi,“ selgitas Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht.
See tähendab, et olukorras, kus kõik hinnad on tuntavalt tõusnud on see mõjutanud oluliselt inimeste igapäevaseid väljaminekuid. „Kui inimene teenib netos 1000 eurot ning pank arvestaks laenu teenindamisel 40% reeglit, jääks inimesele teisteks kulutusteks kätte vaid 600 eurot – praegustes tingimustes on väga raske sellise raha eest ära elada, mistõttu võib pank sel juhul maksimaalseks laenusummaks pakkuda soovitust väiksema summa,“ rääkis Rebane.
Kõrvuti kalkulaatori kasutamisega soovitab ekspert igaühel, kes mõtleb kodu soetamisele, enese laenuvõimekust ka ise hinnata. „Kui tegemist on esimese kodulaenuga ning summa, mis laenu teenindamisele kuluks, on teada, soovitan paar kuud proovida elada nii, et laenu maksmiseks vajaminev summa pannakse kõrvale. See annab hästi aimu, kas sellise kohustusega hakkamasaamine on reaalne või mitte,“ soovitas ta.
