Ekspert selgitab: digivarad on tavarahast mitmel moel väärtuslikumad

Krüptovarade osas levivad endiselt väärarusaamad, mille kohaselt puudub neil reaalne väärtus ja tulevik. Tegelikkuses on krüptovarade väärtus rajatud kasutajate usaldusele ja tehnoloogilisele turvalisusele, pakkudes ligipääsu finantsteenustele ka neile, kes on traditsioonilistest süsteemidest kõrvale jäänud. Sellest, kuidas krüpto globaalne kasutuselevõtt tõestab, et digitaalsed varad ei ole pelgalt teoreetilised nähtused, vaid aitavad luua tõelist väärtust ja majanduslikku mõju, kirjutab täpsemalt Polina Brottier, Binance’i esindaja Eestis.

Sageli tekib arusaam, et krüptovarad ei oma reaalset väärtust, kuna need pole seotud millegi füüsilisega. Argumenteeritakse, et krüptovaradel puudub näiteks kullareservide tugi ja keskpankade garantii ning seetõttu justkui oleks tegu varaga, millel pole kindlat alust. Sellele väärarusaamale tasub siiski lähemalt pilk heita.

Millel krüptovarade väärtus tegelikult põhineb?

Enne järelduste tegemist, et krüptovaradel puudub kindel alus, tasub uurida, millel põhineb raha väärtus üldiselt. Varasemalt sidusid valitsused oma valuuta füüsiliste varade, näiteks kullaga, andes sellega rahale kindlama aluse. Tänapäeval pole see enam suurema osa fiat-valuutade puhul nii. Näiteks Ameerika Ühendriigid loobusid kullastandardist 1971. aastal, mil president Nixon muutis dollari fiat-valuutaks sidudes dollari kursi lahti kulla omast. See näitab, et tänapäeval põhineb raha väärtus pigem riiklikul regulatsioonil ja turu usaldusel, mitte füüsilisel kaubal. Seega saab valitsuste emiteeritud raha, olgu selleks siis näiteks dollar või euro, oma väärtuse usaldusest: usaldus valitsustesse, institutsioonidesse ja majandusse.

Krüptovarad järgivad sarnast põhimõtet. Nende väärtus ei tulene füüsilistest varadest, vaid kasutajate usaldusest, nende kasulikkusest ja tehnoloogilisest turvalisusest. Need elemendid kujundavad krüptovõrgu kindlaks ning väärtuslikuks süsteemiks. Krüptovarade väärtus tuleneb aga plokiahela tehnoloogiast ja näiteks Bitcoini puhul ühikute rangelt piiratud arvust – neid ei teki juurde rohkem, kui algselt määratud.

Reaalsed tehingud ja väärtus

Kuigi mõned peavad krüptovara endiselt kasutuks, on tegelikkus teine. Näiteks 2010. aastal toimus esimene tehing, kus osteti 10 000 bitcoini eest kaks pitsat. Tänapäeval kasutatakse krüptoraha toidu, tellimusteenuste ja füüsiliste kaupade ostmiseks, näiteks Binance Pay kaudu, ning krüptokaardid võimaldavad digitaalseid varasid koheselt konverteerida, tehes oste samamoodi nagu tavalise pangakaardiga.

Tänapäeval kasutatakse krüptoraha toidu, tellimusteenuste ja füüsiliste kaupade ostmiseks, näiteks Binance Pay kaudu, ning krüptokaardid võimaldavad digitaalseid varasid koheselt konverteerida, tehes oste samamoodi nagu tavalise pangakaardiga.

Krüpto on kasutust leidnud piirkondades, kus traditsioonilised pangateenused ei toimi, nagu Ladina-Ameerikas ja Aafrikas, võimaldades finantsteenuseid ilma pangata. Näiteks Argentiinas ja Nigeerias kogevad vabakutselised rahvusvaheliste klientidega töötades viivitusi ning piiranguid, siinkohal muudavad krüptorahad tehingud lihtsamaks.

Krüptovarade ülemaailmsed rahaülekanded on samuti silmapaistva tähendusega. Nigeerias ja Argentiinas kasutatakse bitcoini rahaülekannete tegemiseks, võimaldades vältida kõrgeid teenustasusid. 2021. aastal saadeti nigeerlastele üle 2,4 miljardi dollari väärtuses krüptoraha ülekandeid, aidates peredel investeerida haridusse ja ettevõtetesse. See näitab selgelt, et digitaalne maailm avaldab tõelist mõju neile, kes on traditsioonilistest finantsteenustest kõrvale jäänud.

Laiem areng ja aktsepteerimine

Krüptovarade laiem levik tähendab, et kord nähtamatu valuuta muutub üha käegakatsutavamaks. 2024. aastaks prognoositi, et 6,8% maailma elanikkonnast ehk üle 560 miljoni inimese, omab krüptovara. See arv on tänaseks juba hinnanguliselt üle 600 miljoni, tõestades, et digitaalsed varad ei ole enam lihtsalt müütilised kontseptsioonid.

Muutuste tuuled puhuvad nii tööstuses kui ka valitsustes. Suured ettevõtted, sealhulgas jaeketid ja tehnoloogiahiiud, hakkavad krüptoraha aktsepteerima maksevahendina. Samuti pööravad mitmed valitsused digivaradele tõsist tähelepanu. Näiteks on juba tänaseks võimalik mõnes riigis kasutada bitcoini seadusliku maksevahendina.

Suurenev aktsepteerimine näitab, et kuigi krüptoraha areng on alles algusjärgus, liigub see kiiresti reaalse väärtuse ja tunnustuse suunas. Hirm krüptoraha näilise väärtusetuse ees hajub üha enam, kuna järjest rohkem inimesi ja institutsioone võtab omaks plokiahela tehnoloogia. Krüpto ajastu pole lihtsalt tulemas — see on juba kohal.