Ekspert: lapsevanemad võiks innustada oma võsukesi pensioniks koguma juba noorest east
Kuivõrd pensioniks kogumise puhul mängib olulist rolli võimalikult pikk kogumisperiood, võiks see teekond tulevast pensionipõlve silmas pidades alata võimalikult vara. Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on seetõttu pensionitarkust mõistlik omandada juba enne, kui päriselt kogumiseks läheb.
„Pensionisüsteem on loodud nii, et kogumine algab siis, kui inimene läheb tööle. Palgast arvatakse maha sotsiaalmaks, mille arvelt tehakse ülekanne teise sambasse. Lisaks läheb mahaarvamisele tulumaks, mille saaks kolmanda samba maksetelt tagasi. On oluline, et noor inimene mõistaks, kuidas see süsteem töötab ning kuidas tema töötasu maksudena jaguneb,” ütles Madisson.
On oluline, et noor inimene mõistaks, kuidas see süsteem töötab ning kuidas tema töötasu maksudena jaguneb.
Seetõttu tuleb pensioniks kogumine päevakorda juba noore inimese esimesel töökohal – see on üks põhjustest, miks hoiduda ümbrikupalga saamisest ning sõlmida korrektne tööleping. „Ümbrikupalgaga ei jää inimene ilma mitte üksnes tervisekindlustusest, vaid ka liitumisest teise ja kolmanda sambaga, mis mõjutab see oluliselt inimese tulevikuväljavaateid. Seetõttu tasub kindlasti veenduda, et tööleping oleks vormistatud korrektselt,” märkis ta.
Kuna tööle võivad asuda ka alaealised noored, on seejuures tähtis roll lapsevanemate toel ja teadmistel, kes last erinevates küsimustes abistada saavad. Laste õigele teele juhatamise ja rahatarkuste jagamise kõrval on Madissoni sõnul järjest populaarsemaks muutunud ka lapsevanemate endi rahaline panus oma võsukeste tulevikku. Teisisõnu alustatakse kogumist juba siis, kui perre sünnib laps, et viimane saaks täiskasvanuikka jõudes oma elu alustada.
Ekspert märkis, et laste tuleviku kindlustamisse panustamisel on vanematel mitu erinevat võimalust. „Pikaajaline säästmine ja lapsevanemate initsiatiiv on lapse tuleviku kindlustunde seisukohalt väga kaalukas ja positiivne samm – kui võimalik, võiks iga kuu natuke raha kõrvale panna ja koguda seda senikaua, kuniks laps saab täisealiseks. Seejärel saab juba otsustada, kas raha kasutatakse näiteks haridustee jätkamiseks või muude vajaduste katteks,” selgitas ta.
Pikaajaline säästmine ja lapsevanemate initsiatiiv on lapse tuleviku kindlustunde seisukohalt väga kaalukas ja positiivne samm – kui võimalik, võiks iga kuu natuke raha kõrvale panna ja koguda seda senikaua, kuniks laps saab täisealiseks.
Samuti võib lapse jaoks koguda sääste lapsevanema investeerimiskonto abil ja kui laps saab täiskasvanuks, on võimalik jätkata kogutud vahendite investeerimist juba tema enda arvel. Madisson näitlikustas, et kui lapsevanem paneb 18 aasta vältel keskmiselt 8% tootluse juures iga kuu lapse jaoks 100 eurot kasvama ning võsuke jätkab seda täisealiseks saades iseseisvalt, siis on lapse 45-aastaseks saamisel kontol pool miljonit eurot. Võrdluseks – kui laps alustab igakuist kogumist 18-aastaselt ning teeb seda sama keskmise tootluse ning sissemaksega, on ta 45-aastaselt kogunud 115 000 eurot.
„Lapsevanemate initsiatiiv oma võsukeste rahalise tuleviku vundamendi loomisel on igal juhul igati soovitatav. Võimalusi tasub arutada ka pangaspetsialistidega, kes saavad erinevaid raha kogumise ja kasvatamise võimalusi tutvustada,” ütles Madisson.
