Ekspert: krediitkaardi seostamine üksnes raha laenamisega on aegunud müüt

Kõnekeeles öelduna kannavad inimesed rahakoti vahel lihtsalt pangakaarti, kuid neid on erinevaid – pangalt saadud maksevahend on kas deebet- või krediitkaart. Luminori eraisikute panganduse juht Kaspar Kork selgitab, mis on mõlema kaardi täpsed erinevused, eelised ja puudused.

„Maksekaarti valides tuleks läbi mõelda, mille jaoks seda täpselt vaja on – kas lihtsalt poes maksmiseks või soovitakse kasutada ka krediidilimiiti ja kindlustust. Igapäevases kasutuses on deebetkaart üldjuhul harjumuspärasem ja odavam valik, kuid erinevate ostude puhul, näiteks kodu sisustamisel või reisides, on rahalist kindlustunnet ja automaatset kindlustust pakkuv krediitkaart paindlikkuse ning võimaluste tõttu parem valik,“ ütles Kork.

Igapäevases kasutuses on deebetkaart üldjuhul harjumuspärasem ja odavam valik, kuid erinevate ostude puhul, näiteks kodu sisustamisel või reisides, on rahalist kindlustunnet ja automaatset kindlustust pakkuv krediitkaart paindlikkuse ning võimaluste tõttu parem valik.

Ta selgitas, et deebetkaart võimaldab teha igapäeva- ja internetimakseid ning võtta välja sularaha, kuid seda kõike maksimaalselt selle summa ulatuses, kui palju vabu vahendeid kaardiomaniku arvelduskontol on. Sestap on deebetkaardi abil ka kulusid lihtne kontrolli all hoida.

Samas nentis Kork, et deebetkaart võib teatud juhul olla piirav. Juhul kui deebetkaardil pole krediitkaardi funktsiooni, siis näiteks puhkuseks valmistudes võib tekkida raskusi. Üldjuhul on kaardikasutajal vaja just krediitkaarti, et rentida auto, broneerida hotell või osta lennupiletid.

Kork märkis, et krediitkaardil on igapäevases kasutuses samasugused maksefunktsioonid nagu deebetkaardil, kuid ka mõned lisafunktsioonid. Krediitkaardiga kaasneb üldjuhul ostu- ja reisikindlustus ning enamasti on väljamaksete limiidid ja tasud samuti deebet- ja krediitkaartide puhul erinevad. „Enamik inimesi seostab krediitkaarti üksnes laenu võtmisega, kuid tegu on aegunud müüdiga: krediitkaarti on võimalik võtta nii krediidilimiidiga kui ilma selleta, kusjuures muud funktsioonid, sh kindlustus, jäävad kehtima,“ selgitas ta.

Enamik inimesi seostab krediitkaarti üksnes laenu võtmisega, kuid tegu on aegunud müüdiga: krediitkaarti on võimalik võtta nii krediidilimiidiga kui ilma selleta, kusjuures muud funktsioonid, sh kindlustus, jäävad kehtima.

Ta märkis, et krediidilimiit on reeglina minimaalselt paarsada eurot, kuid maksimaalne summa sõltub kaardi tüübist, kaardikasutaja kohustustest ja tema enda eelistustest ning maksevõimest. Kork tõi selgitavaks näiteks, et kui krediidilimiit on 1000 eurot, siis ilmub see summa kaardiomaniku kontole, mis tähendab, et arvestada tuleb ka sellega, et 1000 eurot ei ole kaardiomaniku enda raha, vaid seda kasutades tuleb see teatud perioodil tagasi maksta. Samas, kui inimene kannab sellele kontole täiendavat raha ning kontosaldo on krediidilimiidist suurem, ei tule kasutatud summadelt intressi maksta.

Kork lisas, et paljud krediitkaardid pakuvad tasuta laenuperioodi, mille jooksul saab krediiti ilma intressita tagasi maksta, keskmiselt on see periood kuni 45 päeva. Praktikas tähendab see, et kui on tarvis osta midagi suuremat, saab selle intressivabalt tagasi maksta kuni järgmise kuuni.

„Kuigi suuremate ostude puhul on krediitkaart tõhus abiline, tuleb meeles pidada, et krediidilimiidiga krediitkaart tähendab koos oma laialdaste võimalustega ka teatavat lisavastutust. Seetõttu on maksekaardi tüübi valikul kõige olulisem vaadata otsa oma vajadustele ja võimalustele,“ lausus Kork.