Eestlased kolivad vanematekodust varem kui paljudes teistes riikides

Eesti noored kolivad vanematekodust välja keskmiselt kolm aastat varem kui lätlased, samuti soetavad eestlased oma kodu nooremana. Statistika järgi on meie noored märksa hakkajamad võrreldes paljude eurooplastega, kus näiteks Horvaatias on vanematekodust välja kolimise vanuseks 32 eluaastat.

Eurostati 2023. aasta andmete järgi kolivad Eesti noored vanematekodust välja eeldatavalt keskmiselt 23 aasta vanuselt. Väike erinevus on meeste ja naiste lõikes: kui noored naised kolivad kodust välja 22-aastaselt, siis noormehed alles 24-aastaselt.

Eesti noored kolivad vanematekodust välja eeldatavalt keskmiselt 23 aasta vanuselt.

Võrreldes teiste eurooplastega lähevad noored eestlased iseseisva elu peale oluliselt varem. Meie noortest lahkuvad vanematekodust varem vaid Soome, Rootsi ja Taani noored. Soomes on selles nimekirjas esikohal, kuna seal kolitakse välja keskmiselt 21,4 aasta vanuselt. Keskmiselt kolivad eurooplased vanemate kodust välja 26-aastaselt. Lätis ja Leedus on see näitaja vastavalt 26 ja 24 eluaastat. Kõige kauem elavad noored vanematega koos üldsegi mitte laialt levinud arvamuse kohaselt Itaalias, vaid hoopis Horvaatias, kus keskmine välja kolimise vanus on lausa 32 eluaastat.

Hiljem kodust välja kolimise taga on tihti uue kodu kallis hind. Citadele jaepanganduse juhi Marina Hakiaineni sõnul on Eesti puhul tavaline, et noored inimesed kolivad vanematest lahku isegi siis, kui nad ei plaani kohe oma kodu soetada. „Selle taga on soov olla iseseisev ja vanematest sõltumatu. Nii elavad noored mõnda aega üürikorterites ning need, kes soovivad endale oma elamist soetada, koguvad kodulaenu omafinantseeringuks raha.“ Ühest küljest annab üürikorteris elamine iseseisvust, ent nende riikide noortel täiskasvanutel, kes pikemalt vanematekodus elavad, on tõenäoliselt lihtsam panna kõrvale raha kodu ostuks, sest nende kulud on mõnevõrra väiksemad,” ütles Hakiainen.

Ta lisas, et ka panga silmis on väga positiivne, kui on näha, et vanematekodus elamise jooksul on noor võimeline raha säästma, et näiteks enda esimese kodu sissemakset teha.

Citadele panga 2023. aasta andmete põhjal taotlevad eestlastest kõige enam kodulaenu 28–35 aastaste gruppi kuuluvad inimesed. Nemad moodustavad 37% kõigist laenutaotlejatest. Seega jääb eeldatava vanematekodust välja kolimise ning kodu ostmise vahele 5–10 aastat. „Kui inimene plaanib kodu soetada laenuga, siis on see täitsa paras aeg, et üürimise kõrvalt koguda raha omafinantseeringuks,” ütles Hakiainen. Meie lõunanaabrid lätlased, kes keskmiselt kolivad vanematekodust välja kolm aastat eestlastest hiljem, taotlevad ka kodulaenu pigem veidi vanemana. Citadele panga kodulaenutaotlejatest Lätis moodustavad lõviosa 36­–45-aastased, keda on kõigist laenutaotlejatest 36%.

Mõnda aega üürikorteris elamisel on Hakiaineni sõnul positiivseid külgi. „See aitab noorel inimesel aru saada, millist korterit ja kas üldse ta tahab endale osta. Samuti aitab kogemus majapidamiskulude haldamisel õppida häid finantsharjumusi ning kasvatab kohusetundlikkust,” ütles Hakiainen.