Eesti pensionisüsteemi kolm alustala: kõik, mida peaksid teadma pensionisammastest

Kuigi Eesti pensionisüsteem võib esmapilgul tunduda keeruline, on tegelikult võimalik lihtsate sammudega süsteem endale selgeks teha ja pensionisambad enda kasuks tööle panna. Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson selgitab, kuidas meie pensionisüsteem on üles ehitatud ja mida tähele panna, et kindlustada tulevikus muretu vanaduspõlv.

Esimene sammas: riiklik pension

Esimene pensionisammas ehk riiklik pension põhineb sotsiaalmaksust laekuvatest vahenditest. Nimelt maksab tööandja iga töötaja palgast 33% sotsiaalmaksuks, millest üks osa läheb ravikindlustuseks ja osa suunatakse pensionifondi praegustele pensionäridele pensionide maksmiseks.

„Esimese samba pension koosneb baasosast, staažiosakutest, kindlustusosakutest ja ühendosast. See on riigipoolne isikliku pensionistaaži alusel kujunev vanaduspension, mida riik finantseerib jooksvalt riigieelarvest,“ selgitas Madisson.

Esimese samba pension koosneb baasosast, staažiosakutest, kindlustusosakutest ja ühendosast.

Kui baasosa on kõigile võrdne, sõltub staažiosakute arv kuni 1998. aasta lõpuni töötatud aastatest. Kindlustusosakud kujunevad täiel määral alates 1999. aastast kuni 2020. aasta lõpuni inimese eest laekunud sotsiaalmaksu alusel ning ühendosa koosneb 50% osas kindlustusosakutest ja 50% osas solidaarosakutest. Ühendosa arvestatakse alates 2021. aasta algusest ning solidaarosakute eesmärk on tagada minimaalne panus kõigile tööealistele.

Niisiis sõltub I samba pensioni suurus peamiselt tööstaažist ja ametlikult teenitud palga suurusest, kuid tuleb meeles pidada, et erinevatele osakutele antakse igal aastal uus väärtus pensioniindeksi kaudu. See tähendab, et I samba pensionimaksed on tihedalt seotud riigi üleüldise majandusolukorraga.

Esimene sammas jaguneb omakorda veel kaheks. Esimene on vanaduspension, mille saamiseks peab inimese vanus praegu olema üldjuhul 64 aastat ja 9 kuud ning alates 2026. aastast 65 aastat. Lisaks peab tal olema Eestis vähemalt 15 aastat tööstaaži. Teine on rahvapension, mida saavad need, kel pole piisavat tööstaaži. „Kuna vanaduspension sõltub inimese töö eest tasutud maksudest, on oluline, et uued tööturule sisenejad töötaksid töölepingu alusel, sest see mõjutab pensioni suurust hilisemas eas,“ rõhutas Madisson.

Teine sammas: kogumispension

Kuna esimese samba pension katab vaid umbes kolmandiku inimese pensionieelsest sissetulekust, on oluline kasutada ka II ja III samba võimalusi. Teine sammas võimaldab töötajatel koguda pensioniraha enda valitud fondi, kuhu suunatakse vähemalt 2% brutopalgast. Riik lisab sellele omakorda 4%.

„Selle aasta algusest alates on võimalik oma II samba maksemäära tõsta 4%-le või isegi 6%-le. Soovitan tõsiselt omaosaluse tõstmist kaaluda ja muretuks pensionipõlveks vajalikke sääste suurendada, sest teise samba abiga võib pensioni asendusmäär ehk suhe pensioni ja inimese viimase töötasu vahel suureneda kolmandikult umbes 50%-le. Kui avaldus esitada enne novembri lõppu, siis hakkab tõstetud määr kehtima juba uue aasta algusest,“ sõnas Luminori pensionifondide fondijuht.

Teise samba fondide valik on lai ning igaüks saab vastavalt oma vanusele ja riskitaluvusele sobiva valida. Erinevate fondide tootlikkust saab jälgida kogumispensioni statistikast, kus on märgitud nii fondi pika- ja lühiajaline tootlus kui ka tasusid puudutav informatsioon.

Kolmas sammas: täiendav kogumispension

OECD hinnangul peaks pension tagama inimestele vähemalt 60% eelnevast sissetulekust, mistõttu on Eesti pensionisüsteemis loodud võimalus investeerida ka III sambasse. Täiendava kogumispensioni makseid saab igaüks ise määrata vastavalt sellele, kui palju soovitakse säästa ja vajadusel saab alati oma panust kohandada.

„Kolmanda samba abiga on võimalik pensionieas säilitada väljakujunenud elustandard. Milline peaks olema enda panus täiendavasse kogumispensionisse sõltub suuresti inimesest, tema sissetulekust ja võimalustest. Otsuste tegemiseks on abiks erinevad kalkulaatorid ja pensionikompass, mis aitavad hinnata, kas senised sammud on piisavad,“ jagas Vahur Madisson näpunäiteid.

Seejuures on positiivne, et III samba sissemaksetele rakendub maksusoodustus, tänu millele on võimalik nende kaudu riigile makstud tulumaksu tagasi saada. Siin aga kehtib limiit ehk tulumaksu makstakse kord aastas tagasi sissemaksetelt mis on kuni 15% aastatulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot.