Eesti eksperdid soovitavad: kuidas ennetada või ületada veebiväsimust

Paljud töötajad on juba kuid või suisa aasta aega töötanud kodukontoris, pidades päevas mitmeid veebikoosolekuid. Kuidas ennetada või leevendada veebiväsimust olukorras, kus kodukontoriajastule veel niipea lõppu ei näi tulevat?

Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa arvab, et koroonapandeemia-aasta on kasvatanud hüppeliselt veebiväsimuse teket, kuna suur osa tööelust ja ka eraelust on kolinud veebi. „Päevad läbi veebikohtumistel olemine ja seejärel ka sõpradega vaid veebis suhtlemine tekitab veebiväsimust ja mõjub tuntavalt igaühe vaimsele tervisele. Veebiväsimus pole vaid moodne termin, vaid reaalne murekoht, millele üha rohkem tähelepanu pöörata, kuna iseloomult on see sarnane läbipõlemise ja vaimse kurnatusega,“ lausus Oidermaa.

Veebiväsimuse peamisteks tunnusteks on nii vaimne kui ka kehaline pingetunne, ärrituvus või ärevus, üldine väsimus, tülpimus, keskendumisraskused ja tunne, et teistega ei olda emotsionaalses kontaktis. „Tänaseks on juba päris palju uuritud, et videopõhine koosolekute pidamine on väsitavam kui reaalelus peetud kohtumised. Seda tasub kindlasti arvestada koosolekute planeerimisel ja leida võimalusi, kuidas töötajate päevad vaid veebikohtumisi täis ei oleks,“ sõnas Oidermaa. Näiteks võiks mõelda, kas osa töönõupidamistest võiks pidada e-kirjade või telefoni-chat’i vahendusel, kas koosolekuid saab teha lühemaid või väiksemaks koosseisus, et kõik saaksid sõna võtta või ehk kaaluda ka mõne veebikohtumise ärajätmist.

Circle K Eesti personalijuht Piret Kask tunnistab, et tugevaid veebiväsimuse märke on Circle K kontoritöötajate seas märgata alates möödunud aasta novembrist. „Kuigi suve lõpus käisid vähesed töötajad vahetustega ka aeg-ajalt  kontoris, siis sisuliselt on juba aasta möödunud aktiivses kodukontoris. Suures kontsernis töötades on aga väga palju nii Eesti üksuse siseseid kui ka rahvusvahelisi koosolekuid, mis töötajate päevi täidavad. Tihti on juba hommikul kella kümneks kolm veebinõupidamist peetud ja toss väljas,“ sõnas Kask. Lisaks koosolekutele ja kohtumistele on tänaseks ka kõik koolitused ja üritused üle veebi.

Kask nentis, et pidev veebis töötamine ja kolleegidega silmast silma suhtluse puudus on suureks murekohaks, millega ettevõtte personalispetsialistid tegelevad, sest on tunda, et veebiväsimus mõjutab nii iga töötaja enda tervist kui ka töö efektiivsust. „Pakume igapäevaselt töötajatele tuge nii otseste juhtide kui ka personaliosakonna poolt. Samuti võtsime kasutusele nõustamisteenuse Võõras Sõber, kus soovijad saavad anonüümselt vaimse tervise ekspertidega oma murekohti arutada ja lahendusi leida,“ lausus Kask.

Võimalusel enda pildi näitamine peitu panna

Anna-Kaisa Oidermaa tõi välja, et veebikoosolekutel osalemise teeb ärevamaks ja pingelisemaks ka see, et on raskem lugeda inimeste mitteverbaalset suhtlust. Leitud on isegi seda, et kui teine inimene ekraanil väga lähedal paistab, võib see tekitada ajule mulje, et ta tahab meid justkui rünnata. „Seega lülitub aju kohe “võitle või põgene”-režiimile olukorras, kus selleks tegelikult põhjust pole,“ selgitas Oidermaa.

Ta lisas, et ärritav on kindlasti ka tehniliste viperuste tekkimine või enda pildi vaatamine suurel ekraanil, muutes inimesed ülearu enesekriitiliseks. Kui vähegi võimalik, soovitab Oidermaa videokõne ajal enda pildi näitamine peitu panna, lükata arvutiekraan endast kaugemale ja vältida kõne ajal rööprähklemist.

Nipid, kuidas veebiväsimusega toime tulla:

• Loo kindel päevakava ja tee plaan, millal mingi tegevuse ette võtad, olgu selleks töötamine või õppimine.
• Lisa päevakavva ka vaimse tervise vitamiinid, nagu uinumine, söömine, liikumine, suhtlemine ja kõik muud meeldivad tegevused.
• Vähenda ootusi iseendale – arvesta, et erilistes oludes ei pruugi sa suuta töötada 100% samas tempos kui tavaliselt. Ole enda vastu lahke, kui ei saa kõike tehtud, mida tahaksid.
• Kui tundub, et tegemisi on liialt palju, koosta nimekiri tehavajavatest asjadest ja tõsta ettepoole need, mis eriti olulised ja kiired.
• Võta tegutsemises pause – näiteks 25 minutit keskendunud tegutsemist ja 5 minutit pausi lõõgastumiseks, 20 minutit ekraani ja 20 minutit ekraanivaba aega.
• Planeeri aega omaette olekuks, kui see on vajalik.
• Loo üleminekurituaalid, et end kodus paremini töölainele häälestada ja päeva lõpus taaskord töömõtetest välja lülitada, näiteks jalutamine, sõbrale helistamine, muusika kuulamine, trenni tegemine, väike kohvi- või teepaus.