Päikese valimine ülima headuse jõu sümboliks põhines sajandeid kestnud päikese ja tule kummardamisel. Välja kujunes see sümboolika 6. sajandil eKr Iraani usureformaatori ja tõenäoliselt ka Gathade hümnide autori Zoroasteri (Zarathustra) õpetuses. Tema pani aluse hea ja kurja vahelise võitluse põhimõtetele, kus valguse valinud Ahuramazda (373) oli vastasseisus ülima pimeduse jumala Ahrimaniga. See teravalt dualistlik süsteem […]
Palvetajaritsikas, kes hoiab oma esijalgu nagu palvetaks ristatud käsi. Tal on kõhu all ultrahelikõrv ja suurepärane nägemine ning oma ogaliste pikenevate esijalgadega püüab ta kärbseid.
Ükski roomaja ei lenda, küll aga suudavad mõned neist liuelda. Lenddraakon sirutab välja oma nahakurrud ja liugleb nende abil kuni 100 meetrit puult puule. Kuldsel puumaol on samuti sarnased nahakurrud ja mao liuglemine meenutab lendamist.
Lift, mille leiutas 1852. aastal Elisa Graves Otis. Enne seda olid ülemiste korruste ruumide hinnad kõrgetes ehitistes odavaimad, et kompenseerida trepist käimist.
Puud ja teised rohelised taimed saavad toota iseendale toitu. Aine, mida nimetatakse klorofülliks, reageerib päikesevalgusega ning muudab vee (mida imavad peamiselt juured) ja süsihappegaasi (õhust saadud) toitaineks ja hapnikuks.
Suurim kõrb on Sahara, mille pindal on 9 269 000 ruutkilomeetrit. Teised suuremad kõrbed on Austraalia kõrb, Araabia kõrb, Kesk-Aasias paiknev Gobi kõrb ja Kalahari kõrb Lõuna-Aafrikas.
Elevant sööb umbes 150 kg rohtu, lehti, juuri, puukort ja oksakesi. Elevandid ei ulata maast toitu manustama, mistõttu nad kasutavad rohu ja vee võtmiseks lonti.