Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid, mis on fjordid?

31. jaan. 2015 Head Uudised

0

Fjord tähendab Norra keeles mereväina. Need on U-kujulised väga sügavad mägedevahelised orud, mis tekkisid väga ammu luistike toimel. Mõned Rootsi fjordid on kuni 1200 meetri sügavused. Fjordid tungivad väga sügavale sisemaale, näiteks ulatub üks Gröönimaa fjord rannast 313 kilomeetri kaugusele maismaale.

Loe edasi

Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid, mis on Tulevöö?

30. jaan. 2015 Head Uudised

0

Vaikses ookeanis asuvad maakera sügavaimad kohad, aga samuti vulkaanide ring, mida nimetatakse Tulevööks. Nii nimetakse hiigelpikka vulkaanideketti, mis ulatub ümber Vaikse ookeani. Need vulkaanid on tekkinud ookeanilaamade liikumise ja põrkumise tagajärjel.

Loe edasi

Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid, et Vaikne ookean on Atlandi ookenist kaks korda suurem?

29. jaan. 2015 Head Uudised

0

Atlandi ookeanist kaks korda suurem Vaikne ookean on meie planeedi suurim veekogu. Ookean piirneb Aasia, Austraalia idaranniku, Antarktise ja Ameerika mandri läänerannikuga. Vaikse ookeani läbimõõt kõige laiemas kohas on 17 700 kilomeetrit. Ta veed varjavad maailma sügavamaid süvikuid, aga samuti mäeahelikke, lõhesid, veealuseid mäetippe, tuhandeid vulkaanilise päritoluga saari ja korallrahusid.

Loe edasi

Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid, et Atlandi ookean katab viiendiku planeedi pinnast?

28. jaan. 2015 Head Uudised

0

Maakera suuruselt teine ookean, Atlandi ookean, katab viiendiku planeeri pinnast. Kogupikkuses ulatub ta ühest jäisest ookenaist teiseni ja läbib niiviisi kõik kliimavöötmed. Atlandi ookean on kujult nagu hiigelsuur S-täht.

Loe edasi

Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid, kes on planeedi vanim kala?

27. jaan. 2015 Head Uudised

0

Planeedi vanim veel praegu ookeanis elav kalaliik on latimeeria. Ta ei uju väga kiiresti, sest ta on üsna raske. Latimeeria avastati 1938. aastal juhuslikult Madagaskari ranniku lähedalt, kuigi arvati, et see liik on välja surnud juba miljoneid aastaid tagasi. Kala võib kasvada 1,8 meetri pikkuseks ja kaaluda 60-100 kilogrammi. Ta sarnaneb suure tursaga, aga uimed […]

Loe edasi

Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid, et sinivaala vastsündinud poeg kaalub kohe 7 tonni?

26. jaan. 2015 Head Uudised

0

Olenevalt liigist sünnib vaalapoeg 12-16 kuud pärast paaritumist. Vastsündinud sinivaala poeg kaalub kohe 7 tonni ja võib esimese seitsme elukuu jooksul võtta kaalus juurde kuni 4 kilogrammi tunnis! Umbes kuuekuuselt on ta juba 13 meetri pikkune. Vaal kaitseb oma poega ja mängib temaga, õpetades niiviisi ennast kaitsma. Vaal saab täiselaliseks 5-10 aasta vanuselt.

Loe edasi

Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid, et delfiinidel on korraldatud ühiskondlik elu?

25. jaan. 2015 Head Uudised

0

Väiksemas delfiinikarjas on 6-20 looma. Kõige suuremas karjas on mõnikord kuni tuhatkond isendit. Karja liikumist korraldab juht, üks vanimaid delfiine, teda abistavad “luurajatena” ette saadetud isasloomad. Delfiinid suhtlevad üksteisega ja abistavad hättasattunud kaaslast. Nad pääsevad sageli põgenema mõõkvaalade piiramisrõngast ning võivad rünnata ohtlikku haid. Delfiinid on ka täis mängulusti ja teevad lakkamatuid piruette. Nad suhtlevad […]

Loe edasi

Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid, et on olemas külmakindlad kalad?

24. jaan. 2015 Head Uudised

0

Vanasti jutustasid Antarktikas merd kündnud vaalakütid, et nägid seal ilma soomusteta ja vereta kalu. Need olid jääkalad. Tegelikult on veekalade veri värvitu. Jääkalu on umbes viisteist liiki ja nii nagu kõigil lõunaookeanis elavatel kaladel, on ka nende kehas külmumisvastane aine, mis võimaldab taluda 0 kraadist madalamaid temperatuure.

Loe edasi

Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid, et hirmunud meriroos muutub keraks?

23. jaan. 2015 Head Uudised

0

Kui meriroosil on hirm või ta leiab end veest väljas, siis tõmbab ta kombitsad sisse ja muutub keraks, jättes nähtavale ainult väikese avause.

Loe edasi

Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid, et hiid-sarvikrai hüpnotiseerib kalureid?

22. jaan. 2015 Head Uudised

0

Tegelikkuses pole see rai siiski nii hirmuäratav, nagu algul näib. Tema kahe sarve vahel asuv alati pärani avatud suu neelab vaid planktonit ja väikseid kalu. Sarvikrai ujub vees uimi liigutades, nagu linnud liigutavad tiibu, ning kasutab ka pinnahoovusi. Ta lend vees on väga graatsiline. Veest välja hüpanud sarvikrai 6 meetri pikkune ja kuni 2 tonni […]

Loe edasi