1. Avaleht
  2. Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid?

Kas sina teadsid, kus märgati esimesi osutusi üleloomulikele jõududele ohvriande tegemisest?

Esimese osutusi, et üleloomulikele jõududele on toodud ohvirande, märgati Šveitsis Tamina orus Drachenlochis. Sinna oli asetatud karuluid, kolju küljes pisut liha, aju puutumata, samuti otsekui söömiseks valmis pandud käppi. Arvatavasti püüti nende andidega lepitada loomade vaimusid, tänada neid eduka jahi eest ning paluda, et nad kingiksid edaspidigi jahiõnne.

Kas sina teadsid, kuidas tõlgendasid vanad kreeklased haigestumist?

Vanad kreeklased nägid haigestumises jumalate saadetud karistust ning tervenemiseks palvetati nende poole. Asklepiose (kreeka ravitseja, keda arstimisjumalana kummardati) pühamuid ehitati kogu hellenistlikus maailmas, kuulsaim neist asus Epidauroses. Haiged käisid palverännakutel niisuguste templite juures, kus neid ravitu inkubatsiooniks nimetatud menetlusega. Nad magasid templis ning püüdsid unes ühendusse astuda Asklepiosega, lootuses, et tema õpetab neid, kuidas terveks […]

Kas sina teadsid, kes oli muistse Mesopotaamia tähtsaim jumalus?

Oletatavasti oli muistse Mesopotaamia tähtsaim jumalus kuujumalanna Ištar, keda nimetati ka Innanaks, Astarteks või Aštariks. Ištar kehastab loodusjõude, mis võivad kinkida elu, aga selle ka hävitada, ning nagu Kuu on temagi kuju lakkamatus muutumises. Mõnikord kujutati teda suurte rindadega ja ümmarguse kõhuga viljakusejumalannana. Ühtaegu on Ištar sõjajumalanna, niisugusel kujutisel seisis ta öökulliküüniseid ja -tiibu kandvana […]

Kas sina teadasid, mis oli vanade egiptlaste mõtte peatuum?

Korra (maat) ja kaose (isfet) suhted olid vanade egiptlaste mõtte peatuumaks. Jumal Horost seostati kõigega, mis oli õige ja korrastatud. Sethi aga kaose, samuti viljakuse ja põuaga. Vana-Egiptus eksisteeris äärmuslikel maastikel, mida sümboolselt mainitakse Punase ja Mustana. Punane maa (Dešret) oli riigi Sahara-poolne külg, mille päike oli viljatuks kõrvetanud. Must maa (Kemet) aga Niiluse oru […]

Kas sina teadsid, et ürginimeste jaoks olid koopad pühad paigad?

Ürginimeste jaoks olid koopad pühad paigad ning tõenäoliselt elasid inimesed sissepääsude juures või koopasuus. Sügavamale mindi vaid maagiliste või religioosetel eesmärkidel. Ürginimeste meelest võis koobas sümboliseerida lahkumist igapäevareaalsusest, nad sisenesid sinna, kus nende siseolemus leidis ühenduse loomade vaimudega ning austas neid. Paljudel koopamaalingutel on kujutatud olendeid, kes on poolenisti loomad, poolenisti inimesed.