Sel aastal on suurem osa Eesti inimestest püsinud kodus, töötanud distantsilt ja vältinud rahvarohkeid kohti. Eesootavatel vabadel päevadel on paras aeg liikuda koduseinte vahelt välja Eesti metsadesse ja rabadesse matkama. Fjällräveni matkaeksperdid annavad nõu, mida talvist matka planeerides silmas pidada.
1) Matkarada vali asukoha järgi
Eestimaa on täis kauneid matkaradu läbi männimetsade ja rabalaugaste. Lastega peredel tasub matkama minnes planeerida lühemaid distantse, sest tasane asfaltkattega tee ei ole sama mis ebaühtlena metsarada. Kui linnateel läbime tunniga keskmiselt 5 kilomeetrit, siis metsas või rabas sama ajaga 3 kilomeetrit või vähem.
Kõige mõistlikum on teha enne matkale minemist veidi kodutööd. Kõik Eestis olevad matkarajad on kaardile kandnud Riigimetsa majandamise keskus, selleks tasub kiigata nende veebilehele või tõmmata nutiseadmesse alla RMK äpp. Et ei korduks kevadine olukord, mil näiteks Viru rabas andsid rahvamassid kohati laulupeo mõõtu välja, väldi ülipopulaarseid matkaradu, alternatiivsed rajad leiab siit. Kasulik nipp on hinnata olukorda parklasse jõudes – kui seal on rohkem kui kümme autot, tasub valida külastamiseks järgmine lähim matkarada.
2) Riietu mitmekihiliselt
Jõulud tulevad ka sel aastal ilma lume ja suurema külmata. Vaatamata sellele tuleb pikale matkale minnes riietuda mitmekihiliselt, et saaksid vastavalt ilmale riideid ära võtta või juurde lisada. Esimese kihina sobib hästi soe pesu, valmistatud eelistatult kvaliteetsest meriinovillast, mis imab niiskust ning hoiab hästi kehatemperatuuri. Sooja pesu peale sobib villane kampsun, mugavad niiskuskindlad püksid ja jope, mis pakuvad kaitset kergema vihmasabina eest. Jalanõud olgu soojad, veekindlad, mugava sisetalla ja hea haardevõimega välistallaga. Viimase detailina pane pähe müts ja kätte kindad, et kõrvad ja näpud püsiksid ka mõnusalt soojas.
3) Toidumoona varu vastavalt pereliikmete arvule
Aeg lendab looduses kiiresti ning selleks, et nälg matka ajal näpistama ei hakkaks, varu matkakotti piisavalt vedelikku ja toitu tervele perele. Valmista jõululaua ülejääkidest igale pereliikmele maitsev võileib ning võta termosega kaasa soe tee. Vahepaladena on hea kotti visata ka toitvad energia- või müslibatoonid, puuviljad, pähklid ja magusasõpradele üks šokolaaditahvel. Lisaks soojale teele, tuleb varuda kindlasti ka piisavalt vedelikku, parimaks valikuks on vesi. Kaasavõetavad toidukogused jaga pereliikmete vahel ära, et ühe inimese seljakott teise omast raskem poleks.
4) Kotis olgu plaastrid, taskulamp ja seenenuga
Mets ei ole ohtlik, kuid juhtuda võib igasugu äpardusi – raagus oks kriibib lapse põske või ebatasane pinnas väänab välja jala. Kuna abi jääb tavajuhul mitmekümne kilomeetri kaugusele, paki igaks juhuks seljakotti kaasa väike esmaabikarp, kuhu varu plaastreid, sidemeid, valuvaigisteid ning oma tervislikust seisundist vajalikud medikamendid.
Käes on aasta pimedaim aeg, sestap varu kaasa ka taskulamp ning kinnita üleriiete külge helkur, et näeksid teed ning oleksid vajadusel ka liikluses nähtav. Mets on sel aastal seenesõpradele armuline ning veel võib mõnes kohas Eestis leida pundis kasvavaid lehterkukeseeni. Seega ära unusta ka seenenuga ja väikest anumat, hea õnne korral saad õhtusöögiks pannile visata võiga praetud metsaseeni.
5) Austa loodust ja inimesi
Nii nagu Arno Teelega, käitu sina loodusega. Kõik, mis jõudis sinuga metsa, võta endaga kaasa või viska radade ääres või parklas olevatesse prügikastidesse. Sama austusega suhtu ka teistesse inimestesse. Hoia radadel, vaatetornides ja lõkkeplatsidel teiste inimestega distantsi ning laudteedel liikudes anna vastutulijale teed loodust liialt kahjustamata.
