Aiandus aknalaual: kuidas kasvatada tugevaid ja terveid taimi?
Kevad alles ilmutab oma esimesi märke, aga just praegu on aeg panna alus selle suve ja sügisese köögiviljasaagile ning õie- ja aiailule. Nõuandeid, kuidas seemned mulda panna ja nendest tugevad taimed kasvatada, annab K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets.
Taimede ettekasvatamise põhieeldusteks on toitainerikas muld, kvaliteetsed seemned, piisav valgus ja soojus ning asjakohane kastmine. Avar päikeseline aknalaud sobib ettekasvatuseks suurepäraselt, verandad ja muud kütmata ruumid on praegu veel liiga jahedad, et sealt alustada. Enamike köögivilja- ja lilleseemnete jaoks on ideaalne idanemistemperatuur suvine – 20-25 °C, samas näiteks salatile ja petersellile piisab ka temperatuurist 15-18 °C. Tähtis on, et valgust jaguks vähemalt 10-12 tunniks ööpäevas, muidu on idanemine pärsitud ja võrsed nõrgad. Kui looduslikku valgust napib, tuleb kasutada taimelampe.
Taimede ettekasvatamise põhieeldusteks on toitainerikas muld, kvaliteetsed seemned, piisav valgus ja soojus ning asjakohane kastmine.
Kõige sobivam õhuniiskus taimede ettekasvatuseks on 60-70 protsenti, aga keskküttega eluruumis kipub see jääma madalamaks. Õhuniiskust tasub siiski mõõta ja kui see jääb alla 40 protsendi, võiks kasutada kindlasti õhuniisutit, see pole vajalik üksnes taimedele, vaid ka inimestele ja koduloomadele.
Sobivus põhjamaisesse kliimasse
Seemneid valides tuleks läbi mõelda, millist saaki suvel ja sügisel soovitakse noppida. Taime seemned on kogu saagi DNA, sestap võiks need olla kindla peale kvaliteetsed ning mõeldud kasvatamiseks meie kliimas, seega tasub pakendilt uurida nii sordi omadusi kui ka päritoluriiki, jälgida säilivusaega ning seda, et pakend on kahjustamata. Ka kasvutingimusi võiks jälgida, sest näiteks tomatit leidub kümnetes variatsioonides – on soojalembesemaid ja ainult kasvuhoonesse sobivad, aga ka neid, mis eelistavad kasvada avamaal või terrassipotis.
Taime seemned on kogu saagi DNA, sestap võiks need olla kindla peale kvaliteetsed ning mõeldud kasvatamiseks meie kliimas, seega tasub pakendilt uurida nii sordi omadusi kui ka päritoluriiki, jälgida säilivusaega ning seda, et pakend on kahjustamata.
Ka info sobiva pinnase ja kasvatustingimuste kohta leiab seemnepakilt, isegi sama köögivilja erinevad sordid võivad vajada erinevaid tingimusi. Ettekasvatusmuld peab olema toitainerikas, kohev ja kerge, õuest peenrast seda praegu tuua ei tasu. Üldiselt sobib ettekasvatuseks hästi turvas, aga kindlasti tuleb lähtuda konkreetsetest seemnetest ja nende ootustest. Ettekasvatamisel on kastmisel ülioluline roll – seda ei tohi teha liiga vähe ega liiga palju. Mulda tuleb hoida pidevalt niiskena, aga see ei tohi olla läbimärg ega minna hallitama. Külvianumateks võib valida käepäraseid karpe ja kaste, aga tähtis on, et need oleksid perfektselt puhtad. Desinfitseerimata anumad on heaks kasvulavaks nii hallitusele kui seentele. Üha rohkem kasutatakse ettekasvatuses ka praktilisi minikasuhooneid.
Seemnest taime kasvatamise sammud
- Kõigepealt tuleb ette valmistada kasvukoht. Selleks võiks sättida sobivad kastid sobiva mullaga näiteks avarale aknalauale või minikasvuhoonesse. Otsese päikesevalgusega võiks olla pisut ettevaatlik, et see ei kõrvetaks noori taimi. Kindlasti võiks olla kasvualal drenaažiavad, et vesi ei jääks seisma ja taimedele ei tekiks liigniiskust.
- Seemned tuleks mulda panna ükshaaval, mitte pakist kallates. Seemnete külvamisel võiks järgida pakendile märgitud juhiseid. Üldiselt ei tohi neid panna liiga sügavale mulda, klassikaline reegel on, et külvisügavus peaks olema kaks korda seemne läbimõõdust.
- Kui tegu pole minikasvuhoonega, tuleks tekitada sellega sarnane keskkond – kasvatusanuma võiks katta õhukese, läbipaistva kilega – see aitab säilitada niiskust ja soojust. Kui taimed on hakanud võrsuma, võib kile ära võtta.
- Edasi tuleb hoolitseda õige niiskustaseme säilitamise eest, sest taimed vajavad idanemiseks vett. Ülekastmise vältimiseks võib kasutada pihustit ja kasta tuleks iga päev.
- Kui taimed hakkavad päid välja pistma, tuleb teha süda külmaks – harvendamisega tuleb olla halastamatu ja jätta alles üksnes tugevamad.
- Eraldi pottidesse võib hakata istutama taimi, mis ulatuvad juba 10 sentimeetri lähedale. Sobivaks töövahendiks on terava otsaga istutuskühvel või ümar puupulk, kasvõi jäätisepulk. Istutamisel peab jätma taimele mugavalt kasvuruumi.
- Õue ümberistutamiseni on veel tohutult aega ja sellega kiirustada ei tasu. Enne välitingimustesse istutamist võiks ära oodata suviselt soojad ilmad ja taimi paar päeva potiga õue viia, et neid uue eluga kohaneda lasta. Kasvuhoonesse või päikeselise seina äärde võib taimi ka varem istutada.
Mida märtsis külvata?
Märtsi esimeses pooles võib mulda panna enamiku köögivilja- ja maitsetaimedest, samuti pikka ettekasvatamist vajavad lilled. Pikema kasvuajaga on soojalembesed kultuurid, näiteks kurk, tomat, suvikõrvits, paprika, basiilik, estragon, tüümian ja rosmariin. Ka mõned püsi- ja suvelilled võiks juba kasvama panna, näiteks daaliad, begooniad, petuuniad ja lobeeliad, aga ka lavendli. Lühemat ettekasvatusaega vajavad suvelilled, näiteks lõvilõuad, parkjuured, viltlehed ning peiulilled on soovitatav külvata alles aprillis. Ka salati ja porrulauguga ei pea praegu kiirustama
