Töökoha valikul räägib kaasa süda – mitte ainult palk
Töötajate palgaootus töökoha vahetamisel on 2300 eurot, mida on 15% rohkem kui eelmisel kevadel, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 5000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Kuid soovitud palga eest ei olda valmis loobuma kuigi paljust – pigem ollakse valmis rohkem panustama.
Soovitud palga eest ei olda valmis loobuma kuigi paljust – pigem ollakse valmis rohkem panustama.
„Kui aasta tagasi jäi töötaja soovitud palgast puudu keskmiselt 487 eurot, siis tänavu juba 730 eurot – nii suurt lõhet ootuste ja tegelikkuse vahel ei ole viimase kaheksa aasta jooksul nähtud,“ kommenteeris Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Tema sõnul on töötajate reaalne netopalk kasvanud viimase aasta jooksul neli korda aeglasemalt kui palgaootused.
2022. aasta sügisest eelmise aasta kevadeni püsisid töövõtjate netopalgaootused paigal 2000 euro juures. Kuna palgad samal ajal kasvasid, vähenes palgasurve ehk ootuste ja tegeliku palga vahe 24 protsendini. Kuid alates 2023. aasta sügisest on ootused taas kiiresti kasvanud ja surve tõusnud 32 protsendini. Viimati oli samaväärne palgakääride tase (34%) 2022. aasta sügisel.
Töötajad on valmis parema palga nimel rohkem pingutama
Küsitlusele vastajatelt küsiti, kuivõrd on nad soovitud palga saamiseks valmis andma endast rohkem või mõnedest asjadest loobuma. CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul ei soovi töötajad suurema palga nimel järeleandmisi teha mugavustes või väärtustes, kuid nad on valmis rohkem pingutama. Vaid iga kümnes töötaja on valmis soovitud palga nimel loobuma paindlikust töökorraldusest.
„Rohkem kui pooled (57%) vastajatest on valmis soovitud palga nimel rohkem panustama ja arenema ning 41% võtma enda peale suurema vastutuse,“ ütles Auväärt. „Iga neljas töötaja on nõus tegema ka vaimselt raskemat või pingelisemat tööd ning umbes viiendik oleks nõus tegema igavamat tööd.
Rohkem kui pooled (57%) vastajatest on valmis soovitud palga nimel rohkem panustama ja arenema ning 41% võtma enda peale suurema vastutuse.
Samas on piirid, millest töötajad ei taha üle astuda. Koguni 86% vastajatest ei aktsepteeriks suurema palga nimel juhi üleolevat suhtumist. Samuti ei olda valmis leppima pingelisema töökeskkonna (83%), tööandja väärtustega vastuollu mineva tegevuse (81%), lühema puhkuse (81%) ega ümbrikupalgaga (79%).
Lisaks väärtustele peavad töötajad oluliseks ka paindlikkust ja töötingimusi. Vähem paindlik töökorraldus, pikem töölesõit, suuremad kulud või halvem töökeskkond on kõik sellised tegurid, mida suurem palk ei pruugi kompenseerida.
Millega on töövõtjad valmis soovitud palga nimel leppima?
| Tingimus | Ei, ma ei ole selleks valmis | Ei oska öelda | Jah, olen valmis |
| Vajadus rohkem pingutada ja areneda | 19% | 23% | 58% |
| Suurem vastutus | 34% | 25% | 40% |
| Vaimselt raskem või pingelisem töö | 53% | 23% | 24% |
| Ebahuvitavam töö | 59% | 20% | 21% |
| Vähem spordi ja tervisega seotud soodustusi | 52% | 30% | 18% |
| Füüsiliselt raskem töö | 68% | 17% | 16% |
| Vähem arenguvõimalusi | 57% | 28% | 15% |
| Suurem töölkäimisega seotud ajakulu | 66% | 20% | 14% |
| Vähem paindlikkust töökorralduses | 67% | 21% | 11% |
| Suurem töölkäimisega seotud transpordikulu | 69% | 20% | 11% |
| Tööandja kehvem maine | 68% | 23% | 9% |
| Kehvem töökeskkond ja vahendid | 75% | 16% | 9% |
| Ebasobivad tööriided | 63% | 28% | 9% |
| Vähem vaba aega | 79% | 13% | 8% |
| Töötasu osaliselt “mustalt” maksmine (ümbrikupalk) | 79% | 13% | 8% |
| Lühem puhkus | 81% | 12% | 7% |
| Tööandja tegevuse vastuolu minu väärtustega | 81% | 14% | 5% |
| Vahetu juhi üleolev suhtumine | 86% | 9% | 5% |
| Rohkem pingeid töökaaslaste vahel | 83% | 13% | 4% |
