Laps läheb suvel tööle? Need on olulised punktid, millele tähelepanu pöörata
Suvi toob paljudele noortele kaasa elu esimese töökoha, mis on oluline verstapost iseseisvumise ja täiskasvanuelu suunas. Samas on selle sammu juures määrava tähtsusega ka vanemate tugi ja teadlikkus, et kogemus kujuneks noorele väärtuslikuks, mitte ei tekitaks probleeme. Luminori investeerimistoodete ja -teenuste juht Siim Uusma annab näpunäiteid, kuidas toetada last nii sobiva töökoha valimisel kui ka lepingu sõlmimisel.
Eksperdi sõnul peitub suvetöös midagi enamat kui lihtsalt esimene ise teenitud raha. „Töö harjutab distsipliini, õpetab vastutust ja järjepidevust ning annab noorele aimu, kuidas töökeskkond toimib. Raha teenimine on küll oluline, kuid veelgi tähtsam on positiivne kogemus, mis aitaks noorel mõista, mida ta tulevikus teha tahab ja millised on tema tugevused.“
Töö harjutab distsipliini, õpetab vastutust ja järjepidevust ning annab noorele aimu, kuidas töökeskkond toimib.
Lisaks praktilistele oskustele arendab töötamine ka kriitilist mõtlemist ja sotsiaalseid oskusi. Esimene töökoht annab võimaluse laiendada tutvusringkonda, täiendada CV-d ja kasvatab enesekindlust. Need omadused on Uusma sõnul hilisemas tööelus hindamatud.
Lapsevanema panus tööotsingutel
Esimene tööle kandideerimine ja lepingu allkirjastamine võib noorele tunduda hirmutav ning keeruline, mistõttu on vanema roll selles protsessis väga oluline. Uusma soovitab lapsevanemal noorega koos arutada, millistesse ettevõtetesse kandideerida, uurida nende tausta ja tutvuda võimalike tööandjate mainega.
„Taustakontroll aitab vältida ebameeldivaid üllatusi ja on vajalik selleks, et ootused vastaksid ka tegelikkusele. Riske on erinevaid alates suulistest lubadustest kuni ümbrikupalgani ning võib juhtuda, et mõnikord proovitakse noorte teadmatust ära kasutada. Seetõttu on oluline, et kõik tingimused oleks kirjalikult fikseeritud, et hilisemate vaidluste puhul oleks noorel rohkem võimalusi enda eest seista.“
Näiteks ei teata sageli, et ka proovipäevad peavad seaduse järgi olema tasustatud. Samuti on tähtis, et tööleping kajastaks mõlema poole kohustusi ja õigusi. „Noor ei tohiks oma panust liiga odavalt müüa. Tasub uurida, millist töötasu makstakse sarnastes ametites – sellist informatsiooni võib olla keeruline leida, aga mitte võimatu,“ lisas Siim Uusma.
Noor ei tohiks oma panust liiga odavalt müüa. Tasub uurida, millist töötasu makstakse sarnastes ametites.
Anna kaasa rahatarkuse teadmised
Noorele võib ümbrikupalk tunduda lihtne võimalus, kuidas rohkem raha teenida ning seetõttu on enne lepingu allkirjastamist vanemal oluline selgitada sellise otsuse tegelikke tagajärgi. „Töölepingu alusel fikseeritud töötasu on ametlik ning selle pealt maksab ettevõtte riigile makse, mis on vajalikud selleks, et riik toimiks ja töötaja saaks ametlikke hüvesid. Ilma ametliku töötasuta jääb noor ilma ka võimalusest koguda pensionit,“ selgitas Uusma.
Kui esimene palgapäev on käes, võiks vanema aidata lapsel mõista, kuidas teenitud raha targalt kasutada. Esimene suurem summa kontol võib tekitada kiusatuse kohe kõik ära kulutada, kuid tegelikult on oluline juba varases eas luua säästmise harjumus. Pikaajalised eesmärgid, nagu kogumine ja säästmine, aitavad kujundada vastutustundlikku rahakäitumist.
„Teenitud raha võiks jagada kaheks nii, et üks osa on suunatud igakuistele kulutustele ja taskurahaks ning teine osa võiks minna kogumiskontole või -fondi. Tulevikuvaade ja rahaline teadlikkus ei pea ootama täiskasvanuiga. Just varajased harjumused panevad aluse rahalisele iseseisvusele,“ sõnas Uusma lõpetuseks.
Mida vältida? Tööpakkumiste punased lipud
- Tööandja ei soovi sõlmida ametlikku lepingut
- Puuduvad kirjalikud kokkulepped
- Lubadused tunduvad kahtlased või ebarealistlikud
- Pakutakse ümbrikupalka, kas osaliselt või tervikuna
- Taustainfo tööandja kohta on negatiivne
