OLE TEADLIK I Miks tasub just nüüd ennast ja oma pere kindlustada?
Õues ja looduses liikumine on vaieldamatult üks parimaid viise saabunud sooja kevade nautimiseks, kuid aktiivsem elustiil ja tegevused avavad pahaaimamatult ka iga-aastase traumade hooaja. Millised õnnetused juhtuvad Eesti inimestega enim looduses ja õues liikudes ning miks võiks iga liikumist armastav inimene kindlustada ennast ja oma pere ootamatute õnnetuste eest, selgitab Salva õnnetusjuhtumikindlustuse riskihindaja Evelin Loitmaa.
Loitmaa sõnul on kevadsuvine aeg on õnnetusjuhtumite poolest kindlustusele üks tihedamaid perioode, mil traumasid registreeritakse ülejäänud aastaga võrreldes oluliselt rohkem. „Aia- ja kodutööde kõrval juhtub soojade ilmadega enim õnnetusi õues ringi liikudes – jalgrattaga sõites, rulluisutades ja batuudil hüpates ning kõige segadamini paraku just meie kõige kallimate pereliikmete ehk lastega, kes kipuvad maailma avastama julgelt ja vahel liiga suure hooga,“ ütles Loitmaa.
Aia- ja kodutööde kõrval juhtub soojade ilmadega enim õnnetusi õues ringi liikudes – jalgrattaga sõites, rulluisutades ja batuudil hüpates ning kõige segadamini paraku just meie kõige kallimate pereliikmete ehk lastega, kes kipuvad maailma avastama julgelt ja vahel liiga suure hooga.
Kevadeti muutuvad üha sagedasemaks ka ühised pere väljasõidud loodusesse. Salva kahjujuhtumite põhjal saab öelda, et matkates ja metsas jalutades satuvad inimesed traumasituatsiooni sageli seetõttu, et unustavad end lihtsalt ära ning vaatavad harvem jalge ette, mistõttu on lihtne komistada kännu või juurika taha, kukkuda ja jalg välja väänata. Tihtilugu pannakse kukkumisel automaatse kaitserefleksina ka oma käed ette, mis võib omakorda viia randmetraumadeni.
Loitmaa sõnul tuleb ette ka kivilt, laudteelt või vaateplatvormilt kukkumisi, mille tagajärjeks on olnud ka raskemad luumurrud ja nädalaid või isegi kuid kestev taastumine. Oht ei piirdu vaid kukkumistega: põletusi saadakse lõkke ääres või priimust kasutades, oksaga kokkupuutel silma vigastades, ning harva, aga siiski, tuleb ette rästikuhammustusi ning ohtlikke olukordi külakoertega.
Oht ei piirdu vaid kukkumistega: põletusi saadakse lõkke ääres või priimust kasutades, oksaga kokkupuutel silma vigastades, ning harva, aga siiski, tuleb ette rästikuhammustusi ning ohtlikke olukordi külakoertega.
„Isegi väike trauma võib tähendada seda, et inimene ei saa tööl käia või vajab taastumiseks erinevaid vahendeid või protseduure, mida Tervisekassa ei hüvita – karkude rent, ortoosi ostmine või füsioteraapia. Neid kulusid aitab katta ravikulu hüvitise kindlustuskaitse,“ sõnas Loitmaa. „Samuti tasub meeles pidada, et ühe pereliikme vigastus ei puuduta ainult teda, vaid kogu pere sissetulekuid, väljaminekuid, logistikaplaane ja igapäevaelu, mistõttu tasub mõelda kindlustusele kui pere ühisele kaitsele.“
Ehkki hüvitise suurus sõltub vigastuse raskusastmest, kindlustatud riskidest ja kindlustussummadest, on looduses enimlevinud traumade keskmiseks valurahahüvitise summaks pea 500 eurot. Raskema vigastuse korral võib lisanduv ravikulu küündida aga mitmetuhande euroni ja lisaks kaasneda ka paarikuuline haigusleht, mille tõttu pere sissetulek ajutiselt väheneb. Traumajärgse töövõimetuse puhul aitab päevarahahüvitis, mis aitab korvata ajutist sissetuleku vähenemist.
„Õnnetusjuhtumikindlustus ei hoia ära kukkumist ega võta ära selle tulemusel tekkinud valu, kuid aitab pere majanduslikult välja olukorras, kus üks pereliige satub vigastusega arsti hoole alla,“ lisas Loitmaa.
Et kevadine matk ei lõppeks vigastustega, pea meeles neid seitset ennetavat nõuannet:
- Vali sobivad jalanõud. Eelista ilmastiku- ja rajatingimustele vastavaid matkajalatseid, millel on tugeva mustri ja hea haardumisvõimega tald.
- Ära pane matkale jalga kummikuid ega suviseid sandaale, näiteks kummitallaga plätusid, sest need võivad libedal laudteel või kruusal olla eriti ohtlikud.
- Võta kaasa matkakepid, mis aitavad tasakaalu hoida ja vähendavad kukkumise ohtu.
- Liigu rahulikult. Vaata kõndides alati ette, eriti kui pildistad või räägid telefoniga või telefoniga
- Pööra tähelepanu laudteede seisukorrale, mis võivad olla libedad, pehkinud või viltu vajunud.
- Lastega liikudes jälgi, et nad ei jookseks ega roniks ohtlikesse kohtadesse.
- Arvesta looduslike ohtudega: puujuured, oksad, putukad, rästikud ja ootamatud ilmamuutused.
- Ole eriti ettevaatlik pärast vihma või lume sulamist. Rajad on siis libedamad ning laudteedel võib esineda isegi musta jääd.
